viimane matkapäev

Öö otsa rabistab tuul telgi ümber ja telgi all, aga mul on oma magamiskotikuhja all mõnus.
Täna on vaja jõuda Karzogi külla, mis asub enam-vähem järve teises otsas. Teele jääb tore plääž. Hoolimata eemal mäe küljes ronivatest valgetest teen sööstu vette. Siin läheb mõistlikus tempos sügavaks ja ka veetemperatuur on selle võrra karastavam. Aga ei midagi hullu, mõnus. Seekord kannatab üritust täie auga ujumiseks nimetada. Kivid kaldal on tulikuumad.
Rada kord tõuseb, kord langeb, vesi muudab värvi vastavalt päikese asendile ja tuule suunale. Taevas ja järv moodustavad kena komplekti kahte värvi sinisest, nende vahel on riba mägesid.
Enne külani jõudmist on rada pikalt palistatud mani-müüridega. Ilusad erinevates kirjastiilides mantrad kividel.
Hobused jõuavad meile järgi siis, kui Karzog paistma hakkab. Finišeerime kõik koos. Kokku oli jalutamist kontrollimata andmetel 106 km.
Kolmanda pakutava telkimisplatsiga jääb Carole lõpuks rahule.
Saadame hobusemehe jootraha saatel kodu poole teele, ta elab siin kuskil lähedal.
Homme on vaba aeg, puhkepäev. Puhkus siis puhkusest järelikult?
Eelmine
eelviimane matkapäev
Järgmine
puhkepäev

Lisa kommentaar

Email again: