tagasi tsivilisatsioonis

Ärkan hommikul igaks juhuks paadigraafiku järgi. Pakin ennast kokku ja sätin kemmerguukse vahele tuulevarju ootele.
Pilved on kõrgemal kui tavaliselt. Või on mäed siinpool madalamad. Kui olen võtnud raamatu, ilmub lähenev valge täpike. See on raamatulugeja seadus. Kui hakkad aja parajaks tegemiseks lugema, saabub oodatav kohe.
Mitu inimest maabub ja transfeeralust ohjab seesama ümmargune noormees, kes oli paadiga ka Látraris maabudes. Paar matkajat on veel paadis, suunaga Hesteyrisse. Näevad puhtad ja kuivad välja. Veel.
Hesteyris teen paadimehega juttu ja küsin, milline on arsti maja. Kummituslugu, mis küla kohta on kirjutatud, ta teab. Püüan aru saada, kus on see koht, kust andis kivi Katríni jala peale kukutada.
Paadijuht hääletas presidendivalimistel Halla poolt, kuigi võitis ikkagi Guðni. Ta esindab nüüd umbes kolmandikku rahvast. Nii palju hääletas tema poolt.
Pikk sõit tagasi Ísafjörðurisse. Pilvede vahelt vilksab sinist, osad pilved on helkivate servadega ja mägedel nagu vahukooremütsid peas.
Ísafjörðuris on külm ja hiiglama palju turiste. Mind jälitab kasutatud sokkide lehk. Püüdes selle eest põgeneda, torman väärikalt liikuvate turistide vahel põigeldes hosteli poole. Võibolla peaks lõhnakuused kõrvade külge riputama.
Küsin hostelist paljude inimestega toa asemel eraldi tuba. Tundub, et olen selle ära teeninud. Neiu väidab, et kõik on täis ja üldse saab kehvikutemaja võtme Ísafjörðuri hotellist. Selline uus süsteem. Matkan siis tuldud teed tagasi hotelli. Pärin ka seal eraldi toa järele ja ilmneb, et hostelis üks ikka on. Kahene tuba, aga kuna ma olen üksi, siis maksan muidugi ühese toa hinna, teatab retseptsioonis olev daam resoluutselt. Harukordne loogika, mida tavaliselt ei kohta. Tuba aga pole veel koristatud, tunni aja pärast saab. Võin seljakoti koos sokihaisuga seniks hoiustada juba hoiul oleva pambu juurde.
Haisust lahti, on mul tegemist küll. Kõigepealt raamatupoodi. Üks soovitud raamatutest on olemas. Triloogia ülejäänud kaks osa ka. Piirdun ühe raamatuga, kuniks mul pole oma raamatukogu transportimiseks autot. Siis teipi bensujaamast, et parandada seljakoti katet. Ja ajalehte saabaste sisse panemiseks. Niidi ja nõela ostukohta ei oska välja mõelda. Lõuna Aasia söögikohas. Midagi küsimata paneb noormees mulle väikse portsu riisi. Ebaaus. Siis kohvikusse kohvi järele.
Korjan kogu padajanni hotellist kokku ja tagasi hostelisse. Saan Marcuse toa. Külvan kogu toa üle kotis leiduva kraamiga. Koos kõigi sokkidega duši alla. Suur doos internetti. Õhtusöök, õlu. Restoranis ahistatakse üksi olevaid inimesi (ja kus on see mees, kes sinu eest vastutab?).
Eelmine
Hornvík-Veiðileysufjörður, 11,76 km
Järgmine
ratastel

Lisa kommentaar

Email again: