jalutuskäik Brúnavík-Breiðavík

Hommikul on täielik tuulevaikus ja läbi telgiriide on näha, et päike on ennast juba välja ajanud.
Kiiret pole, joon kohvi, kuivatan aktiivselt telki. Kondents.
Pärast jõeskäiku kulgeb rada läbi suure avara maastiku. Kõik see siin tekkis ammuste vulkaanipursete tulemusena nagu enamus Islandit. Vastu tuleb lodumütsiga hiinlane. Huvitav, kust tema juba nii vara siia sai? Täna on kaks kuru, kõrgemad kui eile. 360 ja 450 meetrit (ei naera! Ikkagi kõrgemal kui Munamägi).
Kahe kuru vahel seljandikul ootavad mind portugaallane ja prantslane. On siin juba kümme päeva ringi uidanud ja ööbivad ka suvalistes kohtades. Maanteel hääletavad. Säästureis. Tulid ilmselt minuga sama praamiga, aga jäid kuueks päevaks Fääri saartele. Arvavad, et kaks nädalat oleks võinud seal vähemalt veel olla, kuigi vihma sadas enamus aega.
Teisel pool kurusid on külm tuul, kuigi päike on soe. Võtan mitu korda aega istumiseks, ettekäändeks piknik. Ühel lombil elab kaks suurt ja kolm väikest luike.
Teen kõrvalepõike Krókuri suunas, kus silt lubab varemeid. Näeb välja nagu tavaline ajupuit, mis merest tulnud. Mõnda palki on aga küll kunagi majaehituseks kasutatud. Meri on tumesinine, valge lainevahuga. Võililled. See peaks siin olema kõige rikkama flooraga piirkond kogu Islandil.
Breiðavíkis on ametlik telkimisplats. Infomaterjalid soovitavad just ametlikes kohtades ööbida ja eks see viisakas on jah. Mul jääb neid kolm tükki tee peale. On plats ja taristu. Majas elab noor perekond. Krediitkaardi andmed kirjutatakse üles ja saadetakse millalgi kuhugi. Saan loa minna tuppa sööma. Ilmateade ütleb, et öö tuleb külm, aga kuiv.
Et päeva venitada õhtusöögiks pasliku ajani, jalutan mereni, loen. Hirmus on see, et raamat hakkab läbi saama. Lõbus raamat. Lauri Räppi „Maailma lõpus on kohvik“.
Eelmine
jalutuskäik Borgarfjörður-Brúnavík
Järgmine
jalutuskäik Breiðavík-Húsavíkurskáli

Lisa kommentaar

Email again: