Vaglaskógur

Hommikul pole kuhugi kiiret, mistõttu jääb aega lobimiseks ja raamatute vahetamiseks.
Suudan ka ära süüa osa eile poest ostetud kraamist.
Täna on peaaegu kogu maastik näha, ainult üksikud pilveriismed tilpnevad mägede vahel. Keeran sisse Vaglaskógurisse, kus on Islandi üks suuremaid metsaalasid. Parklas pole kedagi. Longin läbi algul roosade märkidega tähistatud raja, siis sinistega. Mets lõhnab langenud lehtede ja kõdu järele, rästad putkavad tee kõrvalt lendu. See ei ole selline mets, kus äraeksimise puhul piisaks püsti tõusmisest. Puud on mitu korda kõrgemad kui mina.
Akureyrisse sõites väldin tunnelit nagu soovitatud ja sõidan selle asemel läbi punakaspruunide mägede. Sisemaal paistavad lumesegused tipud, mille kohal valvavad helendavad pilved. Akureyris on peatus, mille jooksul saab kolm raamatut, indiapärase kanasalati ja kohvi.
Päev lõpeb Dalvíkis, külast veidi eemal asuva elumaja poolkeldrikorrusel, kus perekond turiste majutab. Homme väljub siit praam Grímseyle, kus eelinfo kohaselt on internetti, aga mitte süüa.
Eelmine
Húsavík
Järgmine
sõit Grímsey saarele

Lisa kommentaar

Email again: