ilma kaardita võõras linnas

Seekord ütlen taksole Magasini tänava poolse aadressi, mis toob kaasa arutelu majanumbrite paneku ja sildiriputamise teemadel kuni lennujaamani ja lõpeb tõdemusega, et mul on isegi hästi läinud. Pärnu mnt 139 on veel hullem.
Samal ajal tegelen endamisi küsimusega, et mida paganat ma üldse sinna Torinosse otsin ehk siis mööda Euroopat kolamisest on selleks hooajaks kergelt villand saamas.
Seekordsel lennul asendab Lagle Parekit Pozzi, kes tuleb Milaanos ka kätt suruma ja juttu puhuma.

Lennujaamast auto saamine ja Torinosse orienteerumine kulgeb vahejuhtumiteta. Torinosse jõudmise ajaks on pime. Pablole helistades saame juhiseid niipalju, et tuleb sõita kesklinnast lõuna suunas ja tema kodutänava lähedal on mingi kahtlase nimega piazza ja haigla. Kompassi pole kaasas. Helistame uuesti, kui oleme jõudnud mööda corso Giulio Cesaret sõites tupikusse ehk Piazza della Republicale, kus mustad mehed traktori ja luudadega prahti kokku lükkavad, ja veendunud, et oma jõududega me sealt enam kuhugi minna ei oska. Tänavapesuauto peseb natuke meie autot ka. Pablo tuleb ja leiab meid sealt üles ja Via Pomponazzile võime tema sabas sõita. Üheks orientiiriks on corso Unione Sovetica...
Saame võtmed, hunniku brošüüre vaatamisväärsuste kohta ja gps-i. Pablo ja tema naine istutavad meid maha pizzeriasse ja lahkuvad.
Järgmine
linn

Lisa kommentaar

Email again: