Kato Koufonisi

Hommikul põrkun koristajaga, kes kurdab, et ilm on külm ja ujuda ei saa. Ma tema muret ei mõista, ujuda saab nii palju kui süda lustib, vesi on selline meie sooja suve soojune.

Täna tuleks minna kõrvalsaarele, Kato Koufonisile. Ehk siis ülemine ja alumine saar. Kajaki jaoks on paraku tuult liiga palju ja laenutuspunkt ka kinni. Paadipileteid vahendav putka helistab kuhugi ja ütleb, et mingu ma kella üheteistkümneks sadamasse, kui on piisavalt inimesi, siis paat läheb. On veel viis inimest ja paat läheb. Et ooteaega sisustada tülitab kapten Kostas inimesi ja püüab aru saada, kui vana ma olen.
Paat paneb meid kiriku juures maha ja lubab pool kuus tagasi tulla. Kõik teised lähevad vasakule, kus on rannad, ja mina lähen paremale, kus on suured imeliku kujuga kivid vees. Ka paremal on muidugi randu, aga tuul on sealtpoolt ja randades pole mõnus. Väljaarvatud ühes mulgus, kuhu saab redelit pidi ronida. Kuus tundi rannas oleks ka liig, kuigi mul on kaks raamatut kaasas.
Nagu kaart lubab, on kivide suunas rada tallutud. Pole aga käinud Šveitsi vabatahtlikke, kellel on kombeks Kreekas matkaradu maha märkida. Eksida pole ka siin kuhugi, radu on tallatud mitmeid ja ogalisi puhmaid vähem kui eile. Esineb kitsi, kaks lammast, mõned majad, kanad, kolm meest, traktor, üks telk põõsas ja vähemalt kaks prügimäge.
Kivimist on tuul ja vesi teinud oranžid ja valged skulptuurid ja need piki randa poetanud. Rannas endas on kohati augud sees ja aukudes loksub vesi. Saarest ühes suunas kõrgub Naxos ja teises suunas Keros. Viimane on asustamata. Tuul on tugev, palav ei hakka ja kahe tunni pärast võtan suuna üle saare keskosa randa. Nero rand paistab kõige suurem ja seal peaks olema puud. Puude all on hipide suvelaager, sean ennast sisse eemal kivide vahel. Hulbin vees, korjan värvilisi kive, loen raamatu peaaegu läbi.
"Ja nad surid ilma ühegi mõtteta põgenemisele, ilmutades veelkord seda rahvuslikku passiivsust, mida ülistas luuletaja Tjutšev ja mida hiljem häbitult kasutasid ära poliitikud kõigil tasanditel."
Kogu saarel käimise lõbu maksab 10 eurot.
Öömajas ei õnnestu leida kedagi, kellele öelda, et ma lähen ära homme pärastlõunal, mitte öösel, mistõttu ma ei sooviks viimase öö eest maksta. See on ainus koht, kes pole juba ise raha kaardilt maha võtnud.


Eelmine
tiir ümber saare
Järgmine
transfeer järgmisele saarele

Lisa kommentaar

Email again: