templid Zanskari orus

Hommikusööki oodates veendume, et hotellipersonal ei ole üle öö õppinud ennast kiiremini liigutama.
Terve ootamise aja peseb üks mees tänaval hambaid ja käib hambahari suus edasi-tagasi. Marttil tundub miskit hügieeni vastu olevat ja ta lubab novelli kirjutada.
Sõit templite suunas algab taas araabiakeelse laulu saatel, mis paraku mõne aja pärast diskoks üle läheb.
Kõigepealt üritame pääseda Zangla kloostrisse, mille uksed on kindlalt lukus. Vaade on ilus.
Järgmine sihtpunkt on Thonde, rajatud 11. sajandil. Jõuame täpselt hommikuse tseremoonia algusajaks. Trummipõrin ja kolin on vägev ja uimastav. Häiriv on ainult viis, kuidas üks prantsuse mees oma kaameraga igale mungale peaaegu ninaauku ronib. Muus osas kolistatakse kõik halvad mõtted kaugele eemale. Saabub palju lilledega ehitud kohalikke, aga mis edasi saama hakkab, selle kohta info puudub.
Bardani uuema (17. saj) kloostrini tuleb pikalt mööda jõekanjonit sõita. Klooster asub kaljunuki otsas, eemalt imposantne vaatepilt. Seest nagu ikka.
Juhi ettepanekul jääb Sani klooster homseks, sest see asub Kargilisse sõidu teel. Vedeleme hotellis, teen lõpuni eelmisel korral elektri lahkumise tõttu poolelijäänud sanskriti keele harjutuse ja saan Marttilt portsu grammatikatabeleid. Nagu kotis üleliigset ruumi oleks...
Anu on leidnud üles ilmselt Padumi ainsa internetipunkti. Esimesel katsel vonkleb seal pikk saba. Teisel korral saan paar meili lugeda, siis kaob kord elekter, kord ühendus. Jätan neti teiseks korraks. Söön selle asemel hoopis ühed momod hotelli vastas restoranis, kus teenindus oluliselt kiirem kui meie majutusasutuses. Tänaval tuleb pimedas küngaste-mätaste ja veenirede vahel liigelda käsikaudu.
Eelmine
suutäis tolmu
Järgmine
reisi selgroog murtud

Lisa kommentaar

Email again: