start

Sadamasse suundun Järve keskuse kaudu - seal on ühendatud nii Matkasport, ehituspood, toiduvarumine kui ka võimalus raha vahetada.
Key Ehituskaubad osutub küll kohaks, kus on ainult õhukest kattekilet, mis telgi alla panekuks ei kõlba. See-eest Matkaspordist saan lisaks uuele gaasiballoonile ka travellunchi-nimelist kavalat asja koos hulga kiidusõnadega. Oma isikut tuleb küll muu dokumendi puudumisel tõendada ametitunnistusega...
Sadamaputkast ütleb mulle rõõmus poiss "tere, Anneli, mina olen Mihkel!"... Tehnika sajand.
Kui olen Bernhard Lewise juhendamisel lõpetanud islami kriisiga tegelemise, leian laeva tagaosast ilusa suure aknaga ja valge istumiskoha.
Soome pool on kõrgemad pilved, pisut sinist taevast ja päikeselaigud merel.

Länsisatamast väljudes satun valesse ritta, mille tulemusena sõidan kaardilt välja ja ekslen tükk aega sihitult mööda kesklinna. Mõned tänavad on neil siin ikka väga püsti. Kui mingi hetk on valida jalakäijate tsooni ja vastassuunavööndi vahel, hakkab Jarek Kasari eriti karmilt ropendama. Võib öelda, et jaama leian suht juhuslikult, näen äkki veduripilti, mille järgi annab joonduda. Jaam leitud, tuleb leida ka see mulk, kust autosid rongi pannakse. Õnneks pole see kaugel. Jaamas tundub seltskond koosnevat põhiliselt murjanitest, venelastest ja eestlastest. Piletimüügimees on eriti sõbralik ja seletab mulle põhjalikult, mis, millal ja kus. Edasi jätan auto koos võtmetega mingi karvase mehe kätte, kes teatab rõõmsalt, et "homma on nyt sitten ookoo!"
Suurema koti panen jaama kappi ja suundun linna peale. Loodan, et ma kumbagi maha ei unusta. Siis autot rongi ja kotti kappi. Sellega, kuidas ma tagasitulles sadam üles leian, ma esialgu pead ei vaeva.
Söögiotsingute rajalt võtab mind kõigepealt maha silt "suomalainen kirjakauppa", pääsen kahe raamatuga. Leian Aleksanterikatult kohalikest pungil söögikoha, kus pakutakse ehtsat burrito-nimelist soome sööki. Paneb suu päris õhetama ja minu jaks lõpeb enne kui burrito. Kõrvallauas räägivad rättides tumedanahalised tüdrukud minu mõningaseks üllatuseks omavahel soome keelt.
Päike küll paistab, aga tuul on päris jahe. Tagasi raudteejaamas, tuleb rahuldada kommunikeerumisvajadus. Internet väga kiire, klaviatuuril pole millegipärast ühtegi T-d, aga see-eest on kaks L-i.
Autokäru on juba ees kui õigele rongiteele jõuan. Minu auto on ilmselt alumisel korrusel, sest pealmisest kihist teda ei paista.
Järgmine
tee Rukale

Lisa kommentaar

Email again: