3. matkapäev

Hommikul paks kaste maas. Telk on ka seest niiske.
Ületame Narõn-Balõtshki tee. Enne näeme ühte kaamelit. Lubati rohkemaid. Teeristis toimub turg. Turg tähendab nännimüügijurtasid ja elamisvaguneid, lisaks lauakesed kumõssilännikutega, hunnik kingi ja eemal lehmakauplemine. Patareisid pole.
Ronime mäest üles, hakkab tibutama. Üleval kutsub Baraskoonist pärit naine meid teed jooma. Sedapuhku elab inimene korralikus kõvas majas, sisekujundus on nagu jurtas. Perenaine on olnud vene keele õpetaja, praegu pensionil. Elab koos poja Isati, pojanaise ja karja lastega. Meile demonstreeritakse jurta seinamaterjali valmistamist.
Pärast söögipausi läheb tee mööda seina üles ja mööda seina alla. Palju lilli ja ritsikaid, Kok Kaptali org. Hakkab müristama ja vihma sadama. Paneme vihmaürbid selga. Vesi niriseb rõõmsalt sääristesse.
Ööbimiskoht on jurtade lähedal, Baiduluu jailoo. Kohvipaus toimub igaühel oma telgis, mille eesruumi me nagu kellakäod oma söömisorganid välja sirutame. Kõik on väga lõbus, mida hullem, seda parem.
Tualett on seekord jurtade oma, asub kartulikotis, mille kõrgus on just selline, et varjab parasjagu jalgu kuni tagumikuni. Keskel on varisevate seintega auk. Hais on korralik.
Õhtusöögile järgneb kutse lähimasse jurtasse teed jooma. Seejärel õpin Kubanilt lisaks juba tuntud sõnale "bolot" ka väljendi “toi dum”. Esimene tähendab umbes “okei”, teine “kõht on täis”. Tunduvalt olulisemad enesekaitsevahendid kui vestmike pakutavad “ma vajan arsti” või “kus on lähim bussipeatus”.
Eelmine
2. matkapäev
Järgmine
4. matkapäev

Lisa kommentaar

Email again: