Ratas saab uue esitule kinnituse ja uue kompuutri.
Kruiisin mööda promenaadi Haapsalu suunas ja teen seal tiiru ümber Väikse viigi. Haapsalus on sellised toredad tänavanimed nagu Vaikne kallas ja Õhtu kallas. Tundub, et tunnen ära selle maja, kus me lastena vanaemaga Haapsalus suvitades elasime.
Taganttuulega Linnamäele, sealt Sutleppa ja edasi on Noarootsi. Noarootsi kirik pannakse mu nina ees lukku, aga võin vaadelda surnuaeda, kuhu on maetud suures koguses paruneid ja vonne.
Saare mõisas on kohvituba, mis kõlab ahvatlevalt, aga sinna on suure tee pealt 3,5 km. Seitse täiendavat kilomeetrit ei lähe kaubaks. Pürksis peab kirjade järgi olema kõrts ja näen ka sellele osutavat silti, aga kõrtsi ennast ei hakka silma. Siis on pärast Österbyd, Einbit ja Paslepat piknik Sääse bussipeatuses. Kuna eile Vormsil jäi mul Hosbys käimata, siis käin täna Noarootsi Hosbys kaks korda.
Pärast Riguldit algavad Nõva kandi männimetsad. Rannabaari sildi peale keeran sisse Roosta puhkekülla, kus antakse lahkelt nii kohvi kui ka süüa. Kraanivett saab ise võtta.
Rooslepa kabelist alates saab kasutada metsateid. Neid teid mulle ilmselt pärast tänast sel matkal enam ei pakuta. Seisan ja kuulan lindude vidinat, kaugel kohiseb meri. Männid ja mustikad ei liiguta oimugi. Tsivilisatsiooni naasmisel on omad plussid, aga siin on ikka veel tore.
Metsast välja keeran täpselt Dirhami poe tagahoovi. Dirhami sadamas pakutakse palju teenuseid. Dušši, tualetti ja kalakohvikut. Paraku ma just sõin ja varsti tuleb süüa ära see, mis sadulakotis. Neil on ka piisavalt kliente terrassil peesitamas.
Käin Põõsaspea neemel, kus on toredalt palju kive vees. Edasi Peraküla randa, mis ei pruugi laupäeva õhtut arvestades muidugi olla mõistlik mõte. Samas on seal piisavalt suur telkimisala, et ei peaks kellelegi sülle istuma. Väiksemad kohad on praeguse ilmaga nagunii hõivatud.
Rahvast on palju. Leian koha, käin vees. Vesi on külm. Kamp noori lällab ja lõbustab kogu rannarahvast tümpsuga. On RMK telkimisalasid, kus matkaja on kurioosum.
Päikeseloojanguks rivistub kõik see mees randa. Paremal kuhjuvad horisondi kohale valged pilved nagu mõned tondid.
Distants 92 km
Taganttuulega Linnamäele, sealt Sutleppa ja edasi on Noarootsi. Noarootsi kirik pannakse mu nina ees lukku, aga võin vaadelda surnuaeda, kuhu on maetud suures koguses paruneid ja vonne.
Saare mõisas on kohvituba, mis kõlab ahvatlevalt, aga sinna on suure tee pealt 3,5 km. Seitse täiendavat kilomeetrit ei lähe kaubaks. Pürksis peab kirjade järgi olema kõrts ja näen ka sellele osutavat silti, aga kõrtsi ennast ei hakka silma. Siis on pärast Österbyd, Einbit ja Paslepat piknik Sääse bussipeatuses. Kuna eile Vormsil jäi mul Hosbys käimata, siis käin täna Noarootsi Hosbys kaks korda.
Pärast Riguldit algavad Nõva kandi männimetsad. Rannabaari sildi peale keeran sisse Roosta puhkekülla, kus antakse lahkelt nii kohvi kui ka süüa. Kraanivett saab ise võtta.
Rooslepa kabelist alates saab kasutada metsateid. Neid teid mulle ilmselt pärast tänast sel matkal enam ei pakuta. Seisan ja kuulan lindude vidinat, kaugel kohiseb meri. Männid ja mustikad ei liiguta oimugi. Tsivilisatsiooni naasmisel on omad plussid, aga siin on ikka veel tore.
Metsast välja keeran täpselt Dirhami poe tagahoovi. Dirhami sadamas pakutakse palju teenuseid. Dušši, tualetti ja kalakohvikut. Paraku ma just sõin ja varsti tuleb süüa ära see, mis sadulakotis. Neil on ka piisavalt kliente terrassil peesitamas.
Käin Põõsaspea neemel, kus on toredalt palju kive vees. Edasi Peraküla randa, mis ei pruugi laupäeva õhtut arvestades muidugi olla mõistlik mõte. Samas on seal piisavalt suur telkimisala, et ei peaks kellelegi sülle istuma. Väiksemad kohad on praeguse ilmaga nagunii hõivatud.
Rahvast on palju. Leian koha, käin vees. Vesi on külm. Kamp noori lällab ja lõbustab kogu rannarahvast tümpsuga. On RMK telkimisalasid, kus matkaja on kurioosum.
Päikeseloojanguks rivistub kõik see mees randa. Paremal kuhjuvad horisondi kohale valged pilved nagu mõned tondid.
Distants 92 km
Lisa kommentaar