Valga-Tündre järv

Söön hommikul Katri külmkappi tühjemaks.
Mõnus oli ikka linade vahel jälle magada, kuigi linnulaulu ei kuulnud. Veider, kuidas linnainimesed lähevad maale puhkama ja inimesed metsast tulevad puhkama linna. See tsivilisatsioon kulus väga ära.
Katri on suutnud mulle juuksuri korraldada. Saab paruka jälle lühemaks.
Pakin ja lahkun Tõrva (tõrva!) suunas. Enne Hummulit keeran Jetti viivale kruusateele ja midagi põrutavamat ei juhtugi kui see, et vastu tuleb tolmutav tolliauto ja jänes läheb üle tee. Asustus suuremalt jaolt puudub, osa metsa on ära võetud.
Koos pilve ja kõminaga jõuan Lasa järveni. Seal on RMK lõkkekoht. Üldse ilmneb, et RMK on siinsete järvede äärde mitmeid lõkkekohti rajanud ja nendeni viitavad jalgratturi pildiga nooled paigaldanud.
Järve ääres on auto, kaks eri vanuses naisterahvast ja koer. Lepime kohe kokku, et nende koer mind ei sega ja neid ei sega see, et ma ujumisriieteta ujuma lähen. Järv on madal ja kõva põhjaga, vesi soe, väljaarvatud allikakohad ja koera segiaetud kohad. Koer on vee- ja mänguasjahull. Saan veeprotseduuriga ühele poole ja kraamin piknikumaterjali välja, kui hakkab sadama. Naisterahvad põgenevad koera ja autoga tükkis. Olen juba jõudnud pagasile ja endale vihmakatte peale tõmmata ja istun oma arust kavalalt keset katusealust lauda. Vihm sajab aga tugeva tuule saatel rõhtsalt mulle peale. Peagi järve teist kallast enam ei paista. Kui hakkan raheteradega pihta saama, kraban snäkid kaenlasse ja põgenen kempsu. Nii ongi kempsupiknik ja vaatan väiksest aknast välja nagu põder, mis imeasju õues sünnib. Raheterad on nigu herned ja pea kohal kolgib ja kärgib. Peatselt lahkub äike paukudes Valga suunas. Vihm sajab veel mõnda aega. Järv asub ette hoiatamata paksu auru välja laskma nagu oleks keegi sinna suitsugranaate visanud. Teist kallast jälle ei paista. Ma pole midagi sellist kunagi varem näinud. Vesi on nüüd väga soe.
Kuivan veidi ja proovin, kas jõuan enne järgmist sabinat Tündre järveni. Pilved keerlevad ümberringi, sõidan pideva kõmina saatel. Aga päike paistab ja jope kuivab. Saan lõpuks ühe ületeejänese pildile.
Lähemasse Tündre lõkkekohta sisse keerates kärgib äike juba pea kohal. Jõuan kärmelt vette hüpata enne kui sadu peale tuleb. Ka siin on auto ja selle juures askeldab noorpaar kummipaadiga ega pööra mulle õnneks mingit tähelepanu. On kapitaalne varjualune, kuhu kolin koos rattaga, hoolimata seal ootavast pooleldi lahtilõigatud arbuusist. Ei saa aru, kas noored tulevad või lähevad, lõpuks korjatakse arbuus siiski kokku ja lahkutakse just siis kui päike välja tuleb. Luusin mõned pildid, pesen ennist liivaseks jäänud jalad ja sokid. Istun sillal varbad päikeses, ümberringi siristavad linnud, eemal kukub kägu, mis järvel vastu kajab, ja vesi on sile, väljaarvatud väike virvendus, mille tekitavad vesijooksikud. Idüll.
Hiljem loen Naipauli teravmeelsusi India suunas (An Area of Darkness). Kui süüa teen, sajab ja välgutab jälle, aga rahulikumalt kui enne.
Tudeerin kaarti. Paistab, et laupäeval olen Pärnus. Veel paistab, et Pärnust Ruhnu minek mulle ei sobi, peaks kas järgmisel päeval tagasi tulema või nädalaks jääma. Munalaiust minek ka ei sobi, sest sealt hakkab praam käima alles juunis. Jääb siis Roomassaare, kus on ka variandid kaks ööd või viis ööd. Ma oleks tahtnud kolme. Päripäeva ringiga päevad ei klapi, mis tähendab, et Saaremaa läheb vastupäeva ja ma laekun Hiiumaale varem kui algselt plaanis. Ja Lahekülas olen ilmselt esmaspäeva õhtuks. Valmistub Külaküla.
Täna 48 km.
Eelmine
Lõunatipu-Valga
Järgmine
Tündre järv-Sandra metsaonn

Kommentaarid

  • Katariina  •  23. mai 2019
    Süüa antakse neil inimvaestel järvekallastel küll luksuslikult ja hästi palju
  • Anneli  •  24. mai 2019
    Süüa tulebki palju, kesse muidu vändata jaksab.

Lisa kommentaar

Email again: