teine päev

Öösel on korralik äike. Isegi maa vabiseb.
Hommikul lihtsalt sajab, aga kohvi kannatab juba õues juua. Palju märgi asju. Telgikatus on tigusid täis. Roogime suurema muda kanuust välja.
Ronimine ja pugemine jätkuvad endises tempos. Kõlavad eilsest tuttavad käsklused „paremalt“, „vasakult“, „keskelt“, „saba vasakule“. Saba kipub aga ikka kõik kõrkjad läbi lohisema. Ma pole harjunud suurt kanuud tüürima, eriti kui keegi eespool veel omatahtsi vehib.
Veetakistuste arhitekt kobras saab hüüdnime „tõbras“. Paar haugi püüavad meie eest veest välja ronida. Näeme jäälinde. Vesikupud hakkavad õitsema. Kiilid on vihmaga peitu pugenud ja pistavad nina välja alles hiljem, koos esimeste päikesekiirtega. Üks surnud ja õhupalliks punsunud kobras. Eile oli ka üks. Kõik on väga sopane.
Tohvri vana sild on kaardil tähistatud vaatamisväärsusena. Pargime, ragistame tihnikus, teeme pilte. Nagu peab. Jalutame ka veidi Tohvri kesklinna suunas. On paar tarastatud maja, suur võssa kasvanud hoone ja mesitarud. Teisel pool silda tegutseb kalamees. Pärast Tohvri maanteesilda algavad tuttavad maastikud.
Kõigepealt astub Kalle ühe jalaga vette, pärast mina. Kummik vett täis. Seega on meil kahepeale kaks kuiva jalga. Õhtu hakul hüppab Kalle veel mõlema jalaga vette, tema võit.
Kui Kõpu jõgi on oma veed ka Raudnasse toonud, on turnimist vähem ja kurvid sirgemad. Edasist olen sõitnud mitu korda nii Kõpu kui ka Raudna jõge pidi tulles. Vees on lehmad. Päikesega löövad jõekaldad roheliselt helendama.
Ööbima jääme Tuhkja kanti. Kuni kihulaste ilmumiseni on õhtu väga maaliline. Täna ka läbisõit napilt alla 20 kilomeetri.
Eelmine
esimene päev
Järgmine
kolmas päev

Lisa kommentaar

Email again: