Runni

Soomes on ka teisi kohti peale Helsingi, Tampere ja Rovaniemi. Näiteks Runni.
Siia on ehitatud spaa-hotell, mis oli mõeldud priiskamiseks pärast viite päeva metsas. Millega läks nagu läks.
On bassein, mõned mullivannid ja saun. Nad on pingutanud, aga islandi kuumaveevannide vastu ikka ei saa. Mees vastuvõtuletis pakub massaaži ja muid teenuseid, aga spaa-massaaž on tavaliselt niisama silitamine ja selle 59 euro eest ma võin oma küüned ise ka ära viilida. Selle asemel keeran tööle kõik mullivannid ja istun saunas täitsa tasuta. Keset päeva seal kedagi teist polegi.
Õues on troopilised null kraadi. Tee Anetjärvilt Runnile kulges läbi metsandusmaastiku. Lageraielangid, noorendikud ja puupõllud. Nagu Soomes kõik on parem ja suurem, on ka lageraielangid siin hiiglaslikud. Skandinaavia metsasusest on saamas samasugune müüt nagu Eesti omastki.
Nüüd on aega lugeda ja Dahr Jamaililt saab veel masendavat teada. Näiteks. Aastaks 2100 on kõik liustikud kadunud ja kolmanikku neist ei annaks ka siis enam päästa, kui me täna täielikult lõpetaks CO2 tootmise. Mis tähendab, et kahte kolmandikku annaks päästa. Ja me ei tee mitte midagi. Kas see ei aja röökima? Liustikud ei ole nummid, neist saavad alguse jõed. Andide ja Alpide ümbrus ning suured alad Põhja-Ameerikast hakkavad tundma veepuudust. Himaalajast saab alguse seitse maailma suurimat jõgikonda ja sealset rahvastikutihedust arvestades jääb päris suur seltskond kuivale.
Kui kõrgemal on lund vähem, kasvavad puud jämedamaks ja tarbivad pinnasest rohkem vett, mille tulemusel on maapind kuivem ja tulehakatust rohkem ja saavad laiemalt levida metsatulekahjud. Ülejäänud puud, mis muuhulgas vihma sisemaale levitavad, raiume lihtsalt maha.
Soojem merevesi tähendab mürgise vetika vohamist. Seda sööb kala, keda omakorda söövad linnud, merilõvid ja teised kalad. Ja surevad karjade kaupa. Kusagil seal toiduahelas on ka inimene. Lisaks pole soojemas vees planktonit, miska osa faunat sureb nälga. Juba praegu.
Aastaks 2050 on praeguse prognoosi kohaselt pea kogu maailma korallrahud välja surnud, sest ooken soojeneb liiga kiiresti ja orkaane on palju tihedamini kui varem või neiskkhtadeskus varem polnud. See ei ole sukeldujate ja turismitööstuse probleem. Korallrahud on umbes veerandi mereelukate kodu. Maailma proteiinitarbimisest 17% on kala, rannikualadel ja saartel kuni 70%. Kala saab olema palju vähem.
Selle peale pole muud teha, kui minna sööma ja õlut jooma. Hämar ruum, vali muusika. Keegi ei söö, osad inimesed joovad, ee, spraiti? Baarist õnnestub siiski söök ja õlu välja rääkida. Muusika on kuidagi imelik ja kulub mõni aeg, enne kui aru saan, et tegemist on karaokega. Selle saatel keerutatakse usinalt jalga, kõrvallaua daam käib julgelt teistest laudadest mehi tantsupõrandale rebimas. Hakkan aru saama, miks Runni pole jõudnud maailmakaardile.
Eelmine
Iso-Syöte 2. osa
Järgmine
Hämeenkoski

Lisa kommentaar

Email again: