metsa

Tiksume kohvitassiga rõdul ja loeme raamatut. Taksojuht tuleb täpselt.

Muretsetakse, kus me ööbime, aga meile on varahommikul kirjutatud, et majakest ei ole, küll aga renditakse looduspargis välja telke koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Sõit võtab veidi rohkem kui kaks tundi, viimased paarkümmend kilomeetrit sellest järsult keerlevad tõusud ja laskumised. Asfalti alles paigaldatakse. Juht ei ütle sõnagi, aga mõttes ilmselt kirub meid ja seda päeva, mil ta otsustas selle tööotsa vastu võtta.
Valvuriputkas on kaks üllatunud valvurit ja eemal majas on üllatunud inimesi lausa viis. Söövad koridori põrandal istudes ja hakkavad üllatusest naerma. Ootamatud külalised saabusid turismiobjektile. Nad kõik räägivad vabalt tai keelt. Taksojuht helistab kellelegi, kes räägib ka inglise keelt, täpsustamaks, mis kell meile homme järele tulla. Selgitame, et järeletulek peab aset leidma reedel. Neiud on leidnud taikeelse bukleti, näitavad sealt maja pilti ja numbrit 800. Maja 800 tugriku eest meile sobib. Inglisekeelne meeskodanik telefonis ütleb, et maksta tuleb 650 raha. See sobib veel rohkem. Vahepeal on tekkinud inglise keelt tönkav meesterahvas ja kamba peale joonistatakse arve. 650 bahti korda kolm ööd (mis teeb nende matemaatika järgi kokku 1650) ja kaks korda sada pargi sissepääsu eest. Kui kõik on veel tükk aega itsitanud, juhatatakse meid majakesse, kus on kaks magamistuba, veeruum, hiiglaslik köök, külmkapp, telekas ja mukkimislaud. Silt ähvardab alkoholi tarbimise eest vangi panna. Majakesi on künkal veel paar tükki. Ringiratast mäed, maja ees suur telkimismuru.
Tutvume olukorraga. Restorani meenutavas asutuses näpivad noormees ja neiu telefone. Süüa ei saa. Lähima asustuseni on kuus kilomeetrit ja meile tehakse ettepanek minna koske vaatama. Koseni on ainult neli kilomeetrit. Niisiis, muidu on tore, aga söögiga nõrk. Täna me veel nälga ei sure, sest meil on kaasas matkasnäkke, hommikusöögimaterjal ja kaks Nani majutusest võetud kiirtoitu.
Läheme vaatame hoopis vaateplatvormi. Selleni on 1900 meetrit. Läbi metsa läheb kena rada. Poole tee peal on mingi sara, kus ripub kobar banaane. Järelevalveta. Platvormil on vaade üle laia oru ja paari küla. Lesime, jääme tukkuma, kuulame kuidas lehed kukuvad. Valgete õitega puud, kassi häält tegev lind, konnad.
Tagasi, inspekteerime veel ümbrust. Igal pool on sinised kraanid. Telkimiseks väga hästi varustatud koht. Muu osas oleks meil mõned ettepanekud.
Magan. Kurk on valus ja olemine uimane. Võibolla lihasööja bakter. Sööme ära osa snäkke. Loeme raamatut. Internetti pole.
Looduspargi nimi on Khun Nan National Park ja see jääb suurema ja tuntuma Doi Phu Kha varju. Asutatud alles 2009, peamiseks eesmärgiks ilmselt päästa täiendav tükk siinse agara metsaraiumise eest.

Eelmine
kunstisaalis
Järgmine
esimene päev metsas

Lisa kommentaar

Email again: