Suund Helsingile. Kuu kerkib suure ja kollasena alles nüüd vaevaliselt
üle silmapiiri.
Öö möödub vaheldumisi sõites. Valgeks mineku ajaks oleme
ca 300 km Helsingist. Vara. Puud on härmas, vaatepilt ülikena. Kasutan
oma juhtivat positsiooni pildistamispeatuseks.
Aretan välja teooria, et kui varem Helsingisse jõuame, saab pileti varem väljuvale laevale ringi vahetada. Paraku tiirutame mööda pealinna bensujaama otsides ja siis sadamat otsides nii kaua ringi, et terminali astudes kajab valjuhäälditest viimane üleskutse ilmuda check-inni. Neetud, kahe tunniga oleks jõudnud tõlkida 4-5 lauset sanskritti. Selle asemel lõpetan Brett Dakini muljed Vientiane'st, mis ei pane küll Laose pealinna lehekülgedelt elusalt maha hüppama, nagu reklaam väidab, vaid kujutab endast ratsionaalsusega harjunud noore ameeriklase frustratsiooni arengumaa asjaajamise üle.
Laev on pühapäevane, inimesi pigem vähe, päike akendest sisse paistmas. Minust vasakul teeb neiu kirjatööd, teisel pool sätib keskealine mees ennast pingile magama, kusagil jooksevad ringi lapsed. Tallinna reidile jõudmise ajaks on Paul Theroux jõudnud viia mind Londonist läbi Pariisi, Viini, Budapesti, Bukaresti, jupi Bulgaaria, Istanbuli, Ankara ja Trabzoni Tbilisisse. Päike veereb mööda horisonti Tallinna suunas ja kukub siis sinisesse merre.
Kasulikud teadmised, mis kogunesid:
- pilvede liikumisel on miskine etteennustatav süsteem;
- virmalist tuleb jahtida, magava turisti objektiivi ette virmaline ei jookse.
Abiks olid:
http://www.foreca.fi/Finland/Enontekio/map/cloud
http://www.swpc.noaa.gov/today.html#satenv
http://helios.swpc.noaa.gov/ovation/Europe.html
Kokku sõitsime maha ca 4100 km. Üksi ma poleks viitsinud ilmselt nii palju ringi sügeleda ja pooled virmalised oleks jäänud nägemata. Seega, aitäh, Tanel :)
Aretan välja teooria, et kui varem Helsingisse jõuame, saab pileti varem väljuvale laevale ringi vahetada. Paraku tiirutame mööda pealinna bensujaama otsides ja siis sadamat otsides nii kaua ringi, et terminali astudes kajab valjuhäälditest viimane üleskutse ilmuda check-inni. Neetud, kahe tunniga oleks jõudnud tõlkida 4-5 lauset sanskritti. Selle asemel lõpetan Brett Dakini muljed Vientiane'st, mis ei pane küll Laose pealinna lehekülgedelt elusalt maha hüppama, nagu reklaam väidab, vaid kujutab endast ratsionaalsusega harjunud noore ameeriklase frustratsiooni arengumaa asjaajamise üle.
Laev on pühapäevane, inimesi pigem vähe, päike akendest sisse paistmas. Minust vasakul teeb neiu kirjatööd, teisel pool sätib keskealine mees ennast pingile magama, kusagil jooksevad ringi lapsed. Tallinna reidile jõudmise ajaks on Paul Theroux jõudnud viia mind Londonist läbi Pariisi, Viini, Budapesti, Bukaresti, jupi Bulgaaria, Istanbuli, Ankara ja Trabzoni Tbilisisse. Päike veereb mööda horisonti Tallinna suunas ja kukub siis sinisesse merre.
Kasulikud teadmised, mis kogunesid:
- pilvede liikumisel on miskine etteennustatav süsteem;
- virmalist tuleb jahtida, magava turisti objektiivi ette virmaline ei jookse.
Abiks olid:
http://www.foreca.fi/Finland/Enontekio/map/cloud
http://www.swpc.noaa.gov/today.html#satenv
http://helios.swpc.noaa.gov/ovation/Europe.html
Kokku sõitsime maha ca 4100 km. Üksi ma poleks viitsinud ilmselt nii palju ringi sügeleda ja pooled virmalised oleks jäänud nägemata. Seega, aitäh, Tanel :)
Lisa kommentaar