Hommikul on välja pandud silt, et praam väljub Las Palmase rannast, aga mitte 10:45 nagu mina teadsin, vaid 16:15.
Laagriplatsil käib sebimine. Hommikul läheb praam Fårösundi, saabuvad uued inimesed, kõnnitakse kottidega edasi-tagasi, kuhjatakse neid uste kõrvale ja traktorikärusse.
Kolin välja, loen ja jalutan siis Las Palmase suunas. Mets on eriliselt vaikne, nagu ootaks midagi. Tuul liigub tüvede vahel ilma puid puudutamata, et neid mitte segada.
Rannas on hulk inimesi, osa kotikuhja otsas, osa ujumas ja peesitamas. Põhjakaarest läheneb tume taevas ja varsti tibutab. Pakin raamatu fotokoti katte alla. Viimaks saabub traktor ja saan suurest kotist vihmajope ja raamatule veekindla koti. Praamil läheb veel aega, mind hõlmatakse seniks vestlusesse rootsi vanamehega, kes on käinud Saaremaal.
Praam saabub lõpuks, sõidab ninapidi liiva, trepp veeretatakse ette ja pioneeriahel tõstab pagasi peale. Saar kaob kärmelt eemale.
Erosioon ja merevee taseme tõus tõenäoliselt muudavad lähitulevikus saare kuju. Kõige kõrgem küngas on 42 meetrit, aga laiu madalaid rannaribasid Franska buktenis ja Bredsandsuddel ei pruugi enam kauaks olla.
Nynäshamni sissesõit läbib langevas päikeses soojalt kumavaid kaljusid, millel männid ja üksikud punased majad. Sadamas sädeleb mastimets tumesinisel taustal. Nynäshamn lõhnab värskelt, muru, mere ja suveõhtu järele. Sadamarestoranis on elav muusika, mis kostab kuni öömajani. Paistab, et olen sattunud kuhugi rootslaste salapaika, sest teisi võõramaiseid turiste ega inglisekeelseid silte ei hakka silma. Paistab ka, et Rootsis on kenake ports pikki matkaradu.
Kolin välja, loen ja jalutan siis Las Palmase suunas. Mets on eriliselt vaikne, nagu ootaks midagi. Tuul liigub tüvede vahel ilma puid puudutamata, et neid mitte segada.
Rannas on hulk inimesi, osa kotikuhja otsas, osa ujumas ja peesitamas. Põhjakaarest läheneb tume taevas ja varsti tibutab. Pakin raamatu fotokoti katte alla. Viimaks saabub traktor ja saan suurest kotist vihmajope ja raamatule veekindla koti. Praamil läheb veel aega, mind hõlmatakse seniks vestlusesse rootsi vanamehega, kes on käinud Saaremaal.
Praam saabub lõpuks, sõidab ninapidi liiva, trepp veeretatakse ette ja pioneeriahel tõstab pagasi peale. Saar kaob kärmelt eemale.
Erosioon ja merevee taseme tõus tõenäoliselt muudavad lähitulevikus saare kuju. Kõige kõrgem küngas on 42 meetrit, aga laiu madalaid rannaribasid Franska buktenis ja Bredsandsuddel ei pruugi enam kauaks olla.
Nynäshamni sissesõit läbib langevas päikeses soojalt kumavaid kaljusid, millel männid ja üksikud punased majad. Sadamas sädeleb mastimets tumesinisel taustal. Nynäshamn lõhnab värskelt, muru, mere ja suveõhtu järele. Sadamarestoranis on elav muusika, mis kostab kuni öömajani. Paistab, et olen sattunud kuhugi rootslaste salapaika, sest teisi võõramaiseid turiste ega inglisekeelseid silte ei hakka silma. Paistab ka, et Rootsis on kenake ports pikki matkaradu.
Lisa kommentaar