ikka veel Melrakkaslétta

Kuigi Melrakkaslétta on valdavalt tasandik, esineb siin-seal ka kõrgemaid pinnavorme.
Hommikul on kogu uduvihm kogunenud nende vahele. Taevas ja vesi on ühtlaselt helehallid.
Lähen tagasi sinna, kus tee mere ja lompide vahel balansseerib. Kusagilt sealt suubub paar rada poolsaare sisemusse.
Keegi on kunagi autoga üle sambla kuhugi sõitnud, lisaks on käinud hobused ja lambad. Laguun jääb selja taha ja peagi on igas suunas vaid värviline sammal, mõned kivid ja vaikus. Kõik on mõnusalt leebe, maastik, tuul ja pilved. Miski ei püüa rändajat meeleheitlikult pahviks lüüa või jalust rabada.
Kõnnin kuus kilomeetrit, istun kivil ja kõnnin veidi teistkaudu tagasi. Gepsu arvates tegin ma hästi pika ja kitsa ellipsi ümber teeraja.
Autost teisele poole jääb laguun. Peletan sealt terve parve parte lendu.
Hostelisse on vahepeal sisse kolinud kaks hollandlast ja terve esiku toidukotte täis kuhjanud. Saan selgeks, kuidas kahendsüsteemi arve kümnendsüsteemi omadeks teisendada ja vastupidi.
Eelmine
Melrakkaslétta
Järgmine
Ásbyrgi kanjon

Lisa kommentaar

Email again: