Juba voodist on näha sadavat vihma.
Kiiret pole kuhugi. Uus plaan näeb Juveninkoski
ja Synninlukko asemel ette Oravivuori külastust ja seega lühemat rada. Pealegi
peaks pärastpoole vähem sadama.
Hommikusöögiks on kraami nii palju valmis pandud, et võib kõhu välja venitada.
Stardime kuivas, aga peagi hakkab ladistama ja kruusateed muutuvad eriti püdelaks. Ja siis vedeleb Kalle ratta kett keset teed, kuigi see peaks olema ühes teises kohas. Parandamisest ei tule midagi välja, sest kett on kolmest kohast katki.
Oleme just saanud tänasest majutusasutusest sõnumi, et nende juures saab rattaid pesta ja neil on rattaraam, kui meil peaks transporti vaja olema. Vaatame kaardil lähima kohanime, Patajoki, ja saadame sõnumi, et jalutame sinna. Jõuame päris ruttu, sest allamäge saab ju ilma ketita ka sõita. Vihm jääb järgi. Selgub, et Patajoki polegi mingi koht. Saadame uue sõnumi, et jalutame Juokslahtisse. Juokslahti väravas on Oravivuori silt nagu irvitus. Üksiti algab seal maantee, mida mööda me jalutada ei taha. Parklas on kuuekandiline katusega rajatis. Võtame järvest kalamaimudega rikastatud vett, keedame kohvi ja saadame uue sõnumi. Majutusasutuse Hannu helistab ja lubab 15 minuti pärast kohal olla. Neelame kohvi alla ja pakime kolad kokku. Hannut pole näha. Järgmise 1,5 tunni jooksul helistab ta mitu korda ja jutustab erinevatest siltidest, mida ta näeb. Me jõuame interneti läbi lugeda.
Kui Hannu viimaks saabub, sõidame Jyväskyllä uue keti järele ja siis tänaseks sihtpunktiks olnud Muuramesse. Raija on katnud laua, järvevaatega terrassil saame enne ekskursiooni majapidamises end kurguni täis puukida. Elame möbleeritud jaotelgis, köetakse sauna. Saunast hüpatakse järve. Vesi sillerdab, kusagil müristab.
Oravivuori jääb nüüd ilmselt järgmiseks korraks.
Rattaga ca 25 km. Ettenähtud tõusumeetrid puha tegemata.
Hommikusöögiks on kraami nii palju valmis pandud, et võib kõhu välja venitada.
Stardime kuivas, aga peagi hakkab ladistama ja kruusateed muutuvad eriti püdelaks. Ja siis vedeleb Kalle ratta kett keset teed, kuigi see peaks olema ühes teises kohas. Parandamisest ei tule midagi välja, sest kett on kolmest kohast katki.
Oleme just saanud tänasest majutusasutusest sõnumi, et nende juures saab rattaid pesta ja neil on rattaraam, kui meil peaks transporti vaja olema. Vaatame kaardil lähima kohanime, Patajoki, ja saadame sõnumi, et jalutame sinna. Jõuame päris ruttu, sest allamäge saab ju ilma ketita ka sõita. Vihm jääb järgi. Selgub, et Patajoki polegi mingi koht. Saadame uue sõnumi, et jalutame Juokslahtisse. Juokslahti väravas on Oravivuori silt nagu irvitus. Üksiti algab seal maantee, mida mööda me jalutada ei taha. Parklas on kuuekandiline katusega rajatis. Võtame järvest kalamaimudega rikastatud vett, keedame kohvi ja saadame uue sõnumi. Majutusasutuse Hannu helistab ja lubab 15 minuti pärast kohal olla. Neelame kohvi alla ja pakime kolad kokku. Hannut pole näha. Järgmise 1,5 tunni jooksul helistab ta mitu korda ja jutustab erinevatest siltidest, mida ta näeb. Me jõuame interneti läbi lugeda.
Kui Hannu viimaks saabub, sõidame Jyväskyllä uue keti järele ja siis tänaseks sihtpunktiks olnud Muuramesse. Raija on katnud laua, järvevaatega terrassil saame enne ekskursiooni majapidamises end kurguni täis puukida. Elame möbleeritud jaotelgis, köetakse sauna. Saunast hüpatakse järve. Vesi sillerdab, kusagil müristab.
Oravivuori jääb nüüd ilmselt järgmiseks korraks.
Rattaga ca 25 km. Ettenähtud tõusumeetrid puha tegemata.
Lisa kommentaar