uuesti Paljassaares

Päike on juba üle horisondi veerenud, Paljassaare teel laksutavad ööbikud ja säutsuvad kuldnokad. Tee kohal heljub toomingalõhn. Kalaranna parkla on autosid täis ja muulil ports kalamehi, otsad vees. Meri lõhnab ega liiguta oimugi. Päike piilub esiti läbi puuvõrade, siis karukellade tagant ja läbi rohu.

Paljassaare rannaniitu hooldavad šoti päritolu veised, tukad silmil. Patseerivad vaatama, kes tuli. Hallvares vaatab ka. Randtiirud demonstreerivad vettehüppeid, kajakad kisavad niisama. Peamiselt naeru-, kala- ja hõbekajakad. Üks hallhaigur, mõned kormoranid ja sinikael-pardid. Karmiinleevike on tulnud, polegi teda veel sel aastal kuulnud. Vaatetorni juures on noormees, keda juba enne Paljassaare teel nägime. Väldib silmsidet.

Nastikul on rahulik hommik. Väike sörk ja kala käes. Tuleks kaldale kugistama, aga seal küünitavad kaks suurt looma oma päid tihnikusse. Nendega nastik kala küll jagada ei kavatse. Targem on puujuure alla peitu minna.

Kühmnokk-luiged tulevad üsna julgelt lähedale. Maapealsete kahejalgsete käest pudeneb mõnikord saia. Sai maitseb, kuigi pärast on kõht korrast ära ja lennata raskem. Ju inimesed saia sellepärast minema viskavadki ega söö seda ise.

Paljassaaret ja Koplit ühendav laguun on ääristatud kalameeste ja -naistega, kes püüavad kedagi õnge võtta.

Tiir Kopli liinidel. Nikolai kiriku ees seisavad suured džiibid. Ilm on läinud selliseks, et võib paksud kindad õhemate vastu vahetada ja eemaldada mõned kampsunid. Sitsi (tänav) on tänane käskkoht.

Tunneme järjest suuremat huvi teise hommikusöögi vastu. Seda saab Marati kvartalist, kus kohvik avaneb küll alles kella 11st, aga kohvi ja mandli-sarvesaia saab välja meelitada juba kümme pärast kümmet.

Uni hakkab peale tulema ja väntame Manufaktuuri kaudu koju. Tänavatele on ilmunud poolpaljaid inimesi. Paistab, et vahepeal on suvi tulnud, aga meile pole seda keegi öelnud.