Äratus pool seitse ja start turule. Öösel on rattaid juurde toodud.
Saan
eksemplari sirgete porilaudade ja hääletu käiguvahetusega. Käike küll
igaks juhuks vahetada ei proovi.
Turg asub nelja vee ristil, kauplemine on täies hoos. Saame hommikusöögiks ühest paadist tädi käest kleepuvat riisi suhkru ja ubadega riisipaberi sees. Ja lugematul hulgal pilte turulistest. Maabume Tra On'is, lahkume kanada ja hollandi tüdrukutest ja alustame selle päeva 40 km-st sõitu. Täna vett ei anta üldse. Terroriseerime Yini pildistamispeatustega, kuni ta lõpuks ka ise meile suuremaid lootoslillede kogunemiskohti näitama hakkab.
Poolel teel teeme jackfruiti-kokteili peatuse, pärast mida selgub, et Külli telefon on kadunud. Ja nii jääbki. Vähem asju, vähem muresid. Yin kingib emale seepeale tee äärest vesihüatsindi.
Yini firmaomanik on ebatraditsiooniliselt 25-aastane vietnami neiu, kes võitis stardikapitali ideedekonkursil. www.innoviet.com. Nende marsruudid pidavat olema teistest firmadest erinevad, mistõttu ei saa kasutada vabakutselisi rändgiide. Yin teenib hea kuu korral kahekordse õpetajapalga.
Saame muuhulgas riisikasvatustunni. Ilge jama sellega kokkuvõttes, aga oskame nüüd vahet teha kahe ja kolme kuu vanusel riisipõllul. Viimasele turnime üle 10cm laiuse purde. Andrus loobub võimalusest vette kukkuda ja vaatab riisi kaugelt.
Pisut enne lõppu müüakse tee ääres arbuuse. Võtame ühe ja manustame selle rohus istudes koheselt, seemneid igasse suunda sülitades. Yin jääb ilma, sest tema veedab kogu arbuusi hävitamiseks kuluva aja hinda kaubeldes. Talle hind ei sobi ja kaup jääb katki.
Lõunaks on eriti peen koht. Proovime kohalikku traditsioonilist uusaastatoitu ja pugime ennast kurguni täis. Õlu on soe ja klaasi pannakse hunnik jääd. Õlle kvaliteedile see hästi just ei mõju.
Tee Saigoni on jube pikk. Raadiost tuleb popmuusika edetabelisaade. Mida esikümnele lähemale, seda inglisekeelsemaks.
Linnaservas on suur puuviljaturg, aga kuna sinised silmad tähendavad siin palju raha, siis peidetakse meid ära, kuniks Yin perele hunniku arbuuse ja ananasse šoppab.
Meie hotellitoad on ära antud ja majutume üle tee. Lõpuks ometi saab endalt maha pesta kahe päeva tolmu, higi ja sääsetõrje. Lähen koos lühikeste pükstega duši alla, neist tuleb millegipärast roostekarva vett. Särgi ja plätud olen selga päevitanud.
Ilma jääta õlu :)
Turg asub nelja vee ristil, kauplemine on täies hoos. Saame hommikusöögiks ühest paadist tädi käest kleepuvat riisi suhkru ja ubadega riisipaberi sees. Ja lugematul hulgal pilte turulistest. Maabume Tra On'is, lahkume kanada ja hollandi tüdrukutest ja alustame selle päeva 40 km-st sõitu. Täna vett ei anta üldse. Terroriseerime Yini pildistamispeatustega, kuni ta lõpuks ka ise meile suuremaid lootoslillede kogunemiskohti näitama hakkab.
Poolel teel teeme jackfruiti-kokteili peatuse, pärast mida selgub, et Külli telefon on kadunud. Ja nii jääbki. Vähem asju, vähem muresid. Yin kingib emale seepeale tee äärest vesihüatsindi.
Yini firmaomanik on ebatraditsiooniliselt 25-aastane vietnami neiu, kes võitis stardikapitali ideedekonkursil. www.innoviet.com. Nende marsruudid pidavat olema teistest firmadest erinevad, mistõttu ei saa kasutada vabakutselisi rändgiide. Yin teenib hea kuu korral kahekordse õpetajapalga.
Saame muuhulgas riisikasvatustunni. Ilge jama sellega kokkuvõttes, aga oskame nüüd vahet teha kahe ja kolme kuu vanusel riisipõllul. Viimasele turnime üle 10cm laiuse purde. Andrus loobub võimalusest vette kukkuda ja vaatab riisi kaugelt.
Pisut enne lõppu müüakse tee ääres arbuuse. Võtame ühe ja manustame selle rohus istudes koheselt, seemneid igasse suunda sülitades. Yin jääb ilma, sest tema veedab kogu arbuusi hävitamiseks kuluva aja hinda kaubeldes. Talle hind ei sobi ja kaup jääb katki.
Lõunaks on eriti peen koht. Proovime kohalikku traditsioonilist uusaastatoitu ja pugime ennast kurguni täis. Õlu on soe ja klaasi pannakse hunnik jääd. Õlle kvaliteedile see hästi just ei mõju.
Tee Saigoni on jube pikk. Raadiost tuleb popmuusika edetabelisaade. Mida esikümnele lähemale, seda inglisekeelsemaks.
Linnaservas on suur puuviljaturg, aga kuna sinised silmad tähendavad siin palju raha, siis peidetakse meid ära, kuniks Yin perele hunniku arbuuse ja ananasse šoppab.
Meie hotellitoad on ära antud ja majutume üle tee. Lõpuks ometi saab endalt maha pesta kahe päeva tolmu, higi ja sääsetõrje. Lähen koos lühikeste pükstega duši alla, neist tuleb millegipärast roostekarva vett. Särgi ja plätud olen selga päevitanud.
Ilma jääta õlu :)
Lisa kommentaar