ekipaaži kogunemine

Martti ja Estri saan kätte Tartu raekoja tagant. Olen juba ette valmistunud, olemaks autojuht reisil Marttiga (which part of 40 don't you understand – the four or the zero?).

Esimene peatus Paju lahingu mälestusmärgi juures. Aastaga 1919 ja Paju lahinguga seostuvad meil Läti punased kütid. Lisaks aastaarvule ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni embleemile rohkem infot kohapeal ei ole. Mälestusmärk ise näeb välja pisut stuupa moodi.
Järgmine peatus Valga Statoil ja Jaani kirik. Kirikus on vanaproua, kes proovib meid kiriku ajalooga kurssi viia. Praeguse kuju on kirik saanud umbes aastast 1816.
Edasi Lätti. Tänavad muutuvad ieladeks. Lätis näeb inimesi sama vähe kui Eestis.
Valmieras teeme ringi ümber kiriku ja kindluse varemete. Neil on siin SEB panks, Hansapanks ja Neste. Valmierast viib sinka-vonka tee läbi metsade Cesisesse.
Cesis. Vaatame Võnnu lahingu mälestusmärki, kus peal eestikeelsed kirjad. Lätlased sõidavad ringi, lipud autode akende küljes ja autod tammeokstega ehitud. Sööme pitsat ja vaatame, kuidas Läti koers mööda jookseb. Poes õpime läti keelt: jogurts, kefirs, piens, alus. Pärast sööki ja šoppamist hängime linna peal. Vanalinn on päris tore ja korras, kirik on suur ja seest ilus.
Hotell Melturi asub linnast väljas, Amanta jõe ääres. Toad on suured, 10 latti inimese kohta. Aias vahivad dinosaurussed.
Autojuhil on unitõbi.