Kidurate mändide ja rammusate kihulaste vahel
etendub päikesetõus pilve.
Õhk on lindude sädinast paks.
Pilvepeegelmaastikud Ilusatel laugastel.
Pärast vaheuinakut jalutuskäik mööda rabaserva
Mäurassaare suunas. Raba on nüüd pilves ja morn. Leian loomaradu ja sellise masina
raja, mis jätab maha kaks roobast. Suur valge liblikas lehvib raja kohal ja hiljem
ka teisi, väiksemaid pruune, mille näidisisendi hommikul isikutuvastuseks üles
pildistasin. Kodus jääb isend siiski tuvastamata, aga Eestis olevat ka üle 2000
liblikaliigi. Mustikad on valmis.
Jõuan rajani, mille juures kaitseala silt. Sinna
saab siis, kui enne Varessaaret kolme tee hargnemise kohast otse sõita. Kõnnin
kruusa mööda autoni, et võtta sealt kolm liitrit vett. Sai ka hommikul rabast
vett toodud, aga kui ma juba nagunii seal olen. Päike paistab selga. Sääski
enam metsas palju pole, ju olen populatsioonile halvasti mõjunud.
Loen läbi Vahur Afanasjevi telliskivipaksuse „Serafima
ja Bogdani“.
Lisa kommentaar