Autod on laevas pargitud nii, et isegi õhemad inimesed ustest sisse ei
mahu.
Nii saangi auto lähistel oodates kõigepealt jutule tšehhi paariga, kes
on aasta otsa Islandil Myvatni lähistel väikses talus töötanud. Seejärel ilmuvad
kaks ennast taanlanna autole hääletanud saksa noormeest, kellest teine minu
auto numbrit tudeerib ja teistele seletab, et „kivi“ on „stone“ ja „tee“ on „road“.
Õpib eesti keelt, sest tema tüdruksõber töötas Eestis ja võib-olla kolivad nad
meile.
Kiirelt läbi punastest tellistest Taani, kus õhk on vihmast valge. Oma
ökoloogilises vaesuses on siin päris fotogeeniline. Praamile lähen seekord
keset Taanit, Arhusis, meenutamaks RMK näilikke kaasamisetendusi (Arhusi
konventsioon: juurdepääs
keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses,
juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus).
Kopenhaageni ja Malmö ümbersõidud, kus
keskmiselt kolmerealised teed 130-se tunnikiirusega sujuvalt kokku ja lahku
jooksevad, on maksimaalselt 80 km/h sõitma harjunud inimese jaoks veidi ootamatud.
Öömaja on kuskil pimedas Rootsi külas.
Lisa kommentaar