Hommikul äratab meid peremehe läbi seina kostev hõige, et hommikusöök on valmis.
Neil papist seintel on ka oma kasutegur. Eine on rikkalik ja selle juurde kuulub ülakorruselt saabuv pirakas kass, kellel on kõik väljaulatuvad kehaosad tumedad: jalad, saba, koon ja kõrvad. Ülakorruse ekskursiooni ajal paneb elukas nahka enamuse lauale jäänud vorstist. Nii saime ka vastuse küsimusele, kas ta laua peale pääseb.
Ülemisel korrusel on kaks kena otsatuba ja üle nägusa viimistluse sinka-vonka veetud juhtmed. Seal pole aga küttekeha, mis tubade kasutusaega Eesti kliimas mõnevõrra piirab.
Täna ladistab kõigi ettekuulutuste kohaselt vihma. See annab ettekäände tudeerida põhjalikult läbi Müürileht ning arutleda loetud artiklite ja meediat vaenava valitsuspartei tegevuse üle. Kluugutades lendavad üle haned, kusagil kaebleb kukk. Aknast paistev valge kogu tundub esiti olevat lammas, aga lähemale jõudes on siiski kass. Vat mida teeb pihta pandud vorsti söömine.
Kui vihm tundub vähesem, patseerime Laurentsiuse kabelini aastast 1848. Viime jalutama kaks koera, ühe suure karvaga valge ja teise hallikirju kiitsaka. Vaatame, kuidas vihm sajab lõunarannas ja enne randa kadakate vahel. Karjamaad tavatsevad kinni kasvada, sest saarel on ainult kolm lehma ja mõned lambad. Pärast ekskursiooni suunduvad koerad kartulimaad inspekteerima. Kartulid kasvavad vetikaväetisel, mida meri lahkelt annab.
Maja ees rehitseb külamees teele puistatud teekattejääke, mis tuli neist valgetest kottidest, mis meie rattad praamil pikali lükkasid. Saare arengukava kohaselt laus-asfalteerimist välditakse, aga millegagi tuleb teeauke täita. Võibolla peaks teeolud selgitama maju ümbritsevaid autovrakkide kollektsioone. Lund on siin viimastel aastatel harva nähtud ja autoga sai viimati üle jää sõidetud aastal 2005.
Helistab perenaine ja uurib, kas meil on kõik hästi. Küsimise peale saavat sadamakohvikust sooja sööki, mis tundub mõistlik asjade korraldus. Kasutan juhust meile rätikute hankimiseks. Abiks ikka, kuigi san.sõlme lahendused on ka paljunäinud ränduritele huvitavad. Kraanikauss kempsupoti kohal tahab veidi harjumist. Nagu ka see, et vetsuuks päris kinni ei käi ja tuul sisse puhub. Aastaringselt avatud koha ja päris-maja moodi piltide järgi ei arvanud, et see on veidi metsaonni tüüpi majutus.
Õhtul läbi seina kostvate helide põhjal tekib kahtlus, et kass tegeleb meie õllede ära joomisega.
Liitiumi sulamis- ja keemistemperatuuride guugeldamine toob muuhulgas teadmise, et igasugune Kalle võib tulemust mõjutada.
Ülemisel korrusel on kaks kena otsatuba ja üle nägusa viimistluse sinka-vonka veetud juhtmed. Seal pole aga küttekeha, mis tubade kasutusaega Eesti kliimas mõnevõrra piirab.
Täna ladistab kõigi ettekuulutuste kohaselt vihma. See annab ettekäände tudeerida põhjalikult läbi Müürileht ning arutleda loetud artiklite ja meediat vaenava valitsuspartei tegevuse üle. Kluugutades lendavad üle haned, kusagil kaebleb kukk. Aknast paistev valge kogu tundub esiti olevat lammas, aga lähemale jõudes on siiski kass. Vat mida teeb pihta pandud vorsti söömine.
Kui vihm tundub vähesem, patseerime Laurentsiuse kabelini aastast 1848. Viime jalutama kaks koera, ühe suure karvaga valge ja teise hallikirju kiitsaka. Vaatame, kuidas vihm sajab lõunarannas ja enne randa kadakate vahel. Karjamaad tavatsevad kinni kasvada, sest saarel on ainult kolm lehma ja mõned lambad. Pärast ekskursiooni suunduvad koerad kartulimaad inspekteerima. Kartulid kasvavad vetikaväetisel, mida meri lahkelt annab.
Maja ees rehitseb külamees teele puistatud teekattejääke, mis tuli neist valgetest kottidest, mis meie rattad praamil pikali lükkasid. Saare arengukava kohaselt laus-asfalteerimist välditakse, aga millegagi tuleb teeauke täita. Võibolla peaks teeolud selgitama maju ümbritsevaid autovrakkide kollektsioone. Lund on siin viimastel aastatel harva nähtud ja autoga sai viimati üle jää sõidetud aastal 2005.
Helistab perenaine ja uurib, kas meil on kõik hästi. Küsimise peale saavat sadamakohvikust sooja sööki, mis tundub mõistlik asjade korraldus. Kasutan juhust meile rätikute hankimiseks. Abiks ikka, kuigi san.sõlme lahendused on ka paljunäinud ränduritele huvitavad. Kraanikauss kempsupoti kohal tahab veidi harjumist. Nagu ka see, et vetsuuks päris kinni ei käi ja tuul sisse puhub. Aastaringselt avatud koha ja päris-maja moodi piltide järgi ei arvanud, et see on veidi metsaonni tüüpi majutus.
Õhtul läbi seina kostvate helide põhjal tekib kahtlus, et kass tegeleb meie õllede ära joomisega.
Liitiumi sulamis- ja keemistemperatuuride guugeldamine toob muuhulgas teadmise, et igasugune Kalle võib tulemust mõjutada.
Lisa kommentaar