konverents

Võtame vannitoajärjekorda. Õnneks peab Aye olema kohal pool tundi enne ürituse ametlikku algust, seega me ei sega üksteist oluliselt.
Bussi ei tule. Teisi inimesi ka bussipeatuses ei ole. Kotis olev ajagraafik näitab, et nädalavahetuseti see buss ei käi. Aye ilmselt unustas seda mulle öelda. Bussigraafikute bukletis on ka hädapärane kaart, mille abiga siksakitan läbi linna mäest üles ja jõuan kohale veel enne ühishommikusöögi lõppu. Aye on infolünga avastanud ja väga sorri. Saan oma kohvi ja piruka.
Üritus hakkab mürinal pihta ja tundub, et mu etteaste pole kõige hullem. Päris mitu inimest on sõbralikult meelestatud, aga muidugi on sõbralikolu siin normiks. Karin on tuntud ja talle saadetakse tervitusi.
Üldiselt on kõik ikka korralik vaht. Ma ei suuda siiski ette kujutada, et need heietused võiks olla päriselt töö. Mõttemängudena väga huvitav ja huvitav ka lugeda. Neil inimestel on põhjalikud teadmised igasuguste asjade kohta, aga mis sellest maailmas ka muutub. Tõenäoliselt mitte midagi, sest nagu uuritava riigi professor ise eile ütles, ei kuula poliitikud teadlasi nagunii.

Nikita Sergejevitši ere, kujukas kõne haarab otsekohe isegi nende kogenud, paljusid kõnemehi kuulanud inimeste tähelepanu. Korduvalt katkestavad nad teda kiiduavaldustega, reageerivad elavalt neile kohtadele kõrge Nõukogude külalise kõnes, mis neile eriti meeldivad.“ (autorite kolleegium, Palgest palgesse Ameerikaga)

Mis distsipliin see on, mis arutleb peamiselt selle üle, mis ta on, kus ta on ja miks ta siin on.
Lahe on aga see, et seda kõike saab siin vabalt oma salakeeles ekraanile toksida ja keegi ei saa mitte halligi aru.
Täna sõbrunen venelase ja jaapanlasega. Venelasele tunnistan üles, mis asjus ma siin olen ja ta nendib, et ilmselt olen ainus inimene kogu seltskonnas, kes teeb päris tööd. Venelane jagab matsu. Jaapanlasega vestleme peamiselt rahvastiku vananemisest ja pagulastest.
Pärast ettekandeid on Birma võitluskunsti esitlus. Koosneb peamiselt kickboxingust ja nad teevad kõiki neid asju, mida SiFu kritiseerib. Järgneb ülikooli Aasia-teemalise raamatukogu külastus, mille kollektsioon konkureerib Kongressi raamatukogu omaga. Võimatult suur kogus raamatuid. Birmakeelseid ühikuid on ca 116 000.
Edasi on ühisõhtusöök ja siis minnakse baari. Arutluse all on lisaks konverentsiteemadele presidendikandidaadid. Ameerika suurim probleem on kõvad padjad. Ja asiaatide suurim probleem vananedes toimuv kasvu kahanemine.
kommentaarid travelpod'ist:

Kus muidu nalja saaks kui konverentsil ei käiks! Kylliki, on Oct 5, 2015 at 07:42PM

Nemad küll vahutavad, aga meie läheme nendest möödagi!
Aga kui sisu ei ole, too vähemalt mingi põllukultuurgi kaasa.. maisi või midagi. Krõõp, on Oct 5, 2015 at 09:56PM
  ei, oota.. maisi siin on. Too popkorni! Krõõp, on Oct 5, 2015 at 09:57PM

möödusin täna gurmeepopkorni viljelevast asutusest. nipitiri, on Oct 6, 2015 at 03:21AM
Eelmine
sisseelamine
Järgmine
linnas

Lisa kommentaar

Email again: