Saame õhtusest ülejäägist ja külmkappi toodud
kraamist ise hommikusöögi kokku keerata.
Mai küpsetatud leib on väga hea, aga toitu on
selgelt liiga palju. Kuidagi peab sellistes oludes hakkama saama. Rasked ajad.
Käime vaadet vaatamas. Ännid vaatavad meid ja neile ei meeldi. Muidugi hea, et änne ikka on. Eelmisel aastal suri Foulal linnugripi tõttu 1500 suuränni, mis on 4% kogu maailma suurännidest. Üle kogu Shetlandi suri tohutus koguses suulasid ja merikajakaid. Gripp saabus rändlindudega Hiinast, kus see saadi kaasa mingit sorti linnufarmist. Massiliselt suri linde ka Kreekas, Hollandis ja Põhja-Ameerikas. Paljud merelinnud pesitsevad ainult kord nelja või viie aasta jooksul ning linnugripp on neile nüüd täiendav oht lisaks kliimamuutuse mõjule, arendusprojektidele, plastireostusele, tööstuslikule kalapüügile ning sellistele inimese toodud röövloomadele nagu kassid ja rotid. Samal ajal on merelinnud olulised ookeani toiduahelas, millest sõltub muu hulgas toosama tööstuslik kalapüük.
Rannal turritavad mustriga kivilahmakaid, selgelt on eristatavad pehmed ja kõvemad kihid. Ühe suure tüki on laine küljest murdnud ja ülespoole visanud. Selle teeme kindlaks murdumiskoha järgi. Veel on rannal lennukitükke. Teise ilmasõja ajal kukkus siin alla paar lennukit, mis Islandi ja Šotimaa vahel allveelaevu patrullisid. Lambad sügavad end vastu aiaposte ja jänesed jooksevad kivide vahel.
Õhtusöögiks tuuakse merivähk. Uurime tema tundlaid ja jäsemeid. Viimasest semestrist on mul teada, et vähk pissib peast. Šotimaa vähid ja krabid kipuvad olema kategooriast „parem vältida“, sest populatsioonid kas kahanevad või pole nende seisund teada ning püüniste nööridesse jäävad kinni kääbusvaalad. Samas on Shetland Šotimaa ainus piirkond, kus püüniste arvule on seatud piirmäär. Kõike seda on parem uurida pärast vähi manustamist.
Koos vähiga saabub info, et laupäeval paat suurele maale ei lähe. Peab jälle hakkama kukalt sügama.
Päike tuleb lõpuks välja.
Käime vaadet vaatamas. Ännid vaatavad meid ja neile ei meeldi. Muidugi hea, et änne ikka on. Eelmisel aastal suri Foulal linnugripi tõttu 1500 suuränni, mis on 4% kogu maailma suurännidest. Üle kogu Shetlandi suri tohutus koguses suulasid ja merikajakaid. Gripp saabus rändlindudega Hiinast, kus see saadi kaasa mingit sorti linnufarmist. Massiliselt suri linde ka Kreekas, Hollandis ja Põhja-Ameerikas. Paljud merelinnud pesitsevad ainult kord nelja või viie aasta jooksul ning linnugripp on neile nüüd täiendav oht lisaks kliimamuutuse mõjule, arendusprojektidele, plastireostusele, tööstuslikule kalapüügile ning sellistele inimese toodud röövloomadele nagu kassid ja rotid. Samal ajal on merelinnud olulised ookeani toiduahelas, millest sõltub muu hulgas toosama tööstuslik kalapüük.
Rannal turritavad mustriga kivilahmakaid, selgelt on eristatavad pehmed ja kõvemad kihid. Ühe suure tüki on laine küljest murdnud ja ülespoole visanud. Selle teeme kindlaks murdumiskoha järgi. Veel on rannal lennukitükke. Teise ilmasõja ajal kukkus siin alla paar lennukit, mis Islandi ja Šotimaa vahel allveelaevu patrullisid. Lambad sügavad end vastu aiaposte ja jänesed jooksevad kivide vahel.
Õhtusöögiks tuuakse merivähk. Uurime tema tundlaid ja jäsemeid. Viimasest semestrist on mul teada, et vähk pissib peast. Šotimaa vähid ja krabid kipuvad olema kategooriast „parem vältida“, sest populatsioonid kas kahanevad või pole nende seisund teada ning püüniste nööridesse jäävad kinni kääbusvaalad. Samas on Shetland Šotimaa ainus piirkond, kus püüniste arvule on seatud piirmäär. Kõike seda on parem uurida pärast vähi manustamist.
Koos vähiga saabub info, et laupäeval paat suurele maale ei lähe. Peab jälle hakkama kukalt sügama.
Päike tuleb lõpuks välja.
Lisa kommentaar