Valguse saabudes on
näha, et ööbisime kenas sadamalinnas.
Ümber nurga saab
kohvikust hommikusööki keset rahulikku ja kindlat šoti atmosfääri. Päike tuleb
välja, kaardiga saab maksta.
Praamisõit võtab 45 minutit ja päikese toome sombusele Skyle endaga kaasa. Rannas on värvilised paadid, värvilised kajakkijad ja rododendronivõsa. Kuigi buss Broadfordi pidi minema pool üks, läheb see nüüd veidi pärast kahte. Longime kindluse moodi majja kohvi ja kaneelisaiade manu. Meil on terve päev aega Broadfordi jõudmiseks ja hostel meid enne nelja nagunii sisse ei lase. Siin aga on kohv, internet ja aed.
Viimasel hetkel otsustasime täna rajalemineku asemel Broadfordis majas ööbida. Tegelikult meil ei ole kiiret ja vajadusel oleme nõus seitsme öö asemel ka rahulikult kuus ööd vihmas telkima.
Kohv joodud, jalutame aias, kus on lisaks põllulilledele kõiksugu lõunamaa taimi ja luuderohtu mähkunud puid. Kindlus ootab restaureerimist.
Enne kahte liigume ärevalt bussipeatusse, kus võib vaadelda bussiaegu aastatest 2021 ja 2023, mille kohaselt pühapäeviti mingit bussiühendust ei toimu. Bussiäpp ütleb, et toimub, kuigi harva. Täpselt äpis lubatud ajal ilmub buss kurvi tagant nähtavale ja viib meid kaasa Broadfordi. Merel on mõõn ja paadid kaldas külili.
Kohvitame kuni hosteli vastuvõtu alguseni. Saame toa ja läheme kohe õue, sest kes teab, kas nii päikeselist ilma siin veel näebki. Kalle kardab kurje kääbuseid, mis siiski aegamööda kihulasteks moonduvad. Kumbagi pole õues siiski näha.
Veeserva pidi on jalutusrada, mille servas sõnajalad ja kurereha. Vesi on kargelt läbipaistev, kivid täis tõruvähkide kodasid.
Pubis näidatakse õhtul suurelt ekraanilt jalgpalli. Publik laulab kaasa Šoti hümni, mille algus veidi Nabucco orjade koori meenutab, ja toome kuuldavale kollektiivseid ohkeid. Šotimaa kaotab.
Praamisõit võtab 45 minutit ja päikese toome sombusele Skyle endaga kaasa. Rannas on värvilised paadid, värvilised kajakkijad ja rododendronivõsa. Kuigi buss Broadfordi pidi minema pool üks, läheb see nüüd veidi pärast kahte. Longime kindluse moodi majja kohvi ja kaneelisaiade manu. Meil on terve päev aega Broadfordi jõudmiseks ja hostel meid enne nelja nagunii sisse ei lase. Siin aga on kohv, internet ja aed.
Viimasel hetkel otsustasime täna rajalemineku asemel Broadfordis majas ööbida. Tegelikult meil ei ole kiiret ja vajadusel oleme nõus seitsme öö asemel ka rahulikult kuus ööd vihmas telkima.
Kohv joodud, jalutame aias, kus on lisaks põllulilledele kõiksugu lõunamaa taimi ja luuderohtu mähkunud puid. Kindlus ootab restaureerimist.
Enne kahte liigume ärevalt bussipeatusse, kus võib vaadelda bussiaegu aastatest 2021 ja 2023, mille kohaselt pühapäeviti mingit bussiühendust ei toimu. Bussiäpp ütleb, et toimub, kuigi harva. Täpselt äpis lubatud ajal ilmub buss kurvi tagant nähtavale ja viib meid kaasa Broadfordi. Merel on mõõn ja paadid kaldas külili.
Kohvitame kuni hosteli vastuvõtu alguseni. Saame toa ja läheme kohe õue, sest kes teab, kas nii päikeselist ilma siin veel näebki. Kalle kardab kurje kääbuseid, mis siiski aegamööda kihulasteks moonduvad. Kumbagi pole õues siiski näha.
Veeserva pidi on jalutusrada, mille servas sõnajalad ja kurereha. Vesi on kargelt läbipaistev, kivid täis tõruvähkide kodasid.
Pubis näidatakse õhtul suurelt ekraanilt jalgpalli. Publik laulab kaasa Šoti hümni, mille algus veidi Nabucco orjade koori meenutab, ja toome kuuldavale kollektiivseid ohkeid. Šotimaa kaotab.
Lisa kommentaar