Lugematust arvust kordadest reisiplaani ringitegemisest on Davidil
ilmselt juba närvid läbi.
Lõpuks jõudsime nii mina kui ka kohalik koda
mingisugusele söödavale tulemusele. Dinosaurused jäävad sedapuhku ära.
Tavapäratu tegevusena tuleb kaasa varuda suveniire, miska saan tutvuda Tallinnas pakutava valikuga. On igasugu asju, toredaid ja veidraid. Ja ma ikka ei saa aru, kas keegi tõesti joob Vana Tallinnat?
Gruusia reisijuhti lugedes tuleb välja, et ma olen tutvunud kahe grusiini loominguga teadmata, et tegemist on grusiinidega: Katie (Ketevan) Melua ja Boris Akunin (Grigori Chartishvili).
Leedus ja Valgevenes paistab päike.
Kiiev tundub olema transiit Dubaisse ja siin on aega 5 tundi. 23 kraadi sooja. Peab valvel olema - loomaaiast põgenenud koopaoravad võivad vabalt ikka veel jooksus olla. Või siis koopas. Vaata siit: masspõgenemine Kiievi loomaaiast.
Toimub üliaeglane käsitsi check-in ja tädi teatab, et ei näe kompuutrist minu pagasit. Nojah, peaasi, et ma seda ilma kompuutrita Tbilisis näeks.
Skoorin võileiva ja hiiglasliku kohvi supitirinas. No internet, no bookshop. Palju säravat põrandat ja vähe toole. Igal sammul tšikid tehnikavidinatega. Mina oma raamatuga tundun olevat haruldus, kuniks tekib veel lääne-eurooplase nägu inimesi.
Ma kahtlustan, et Kiiev on üks esimesi väljaspool Eestit asuvaid kohti minu lapsepõlveaegses teadvuses.
Tavapäratu tegevusena tuleb kaasa varuda suveniire, miska saan tutvuda Tallinnas pakutava valikuga. On igasugu asju, toredaid ja veidraid. Ja ma ikka ei saa aru, kas keegi tõesti joob Vana Tallinnat?
Gruusia reisijuhti lugedes tuleb välja, et ma olen tutvunud kahe grusiini loominguga teadmata, et tegemist on grusiinidega: Katie (Ketevan) Melua ja Boris Akunin (Grigori Chartishvili).
Leedus ja Valgevenes paistab päike.
Kiiev tundub olema transiit Dubaisse ja siin on aega 5 tundi. 23 kraadi sooja. Peab valvel olema - loomaaiast põgenenud koopaoravad võivad vabalt ikka veel jooksus olla. Või siis koopas. Vaata siit: masspõgenemine Kiievi loomaaiast.
Toimub üliaeglane käsitsi check-in ja tädi teatab, et ei näe kompuutrist minu pagasit. Nojah, peaasi, et ma seda ilma kompuutrita Tbilisis näeks.
Skoorin võileiva ja hiiglasliku kohvi supitirinas. No internet, no bookshop. Palju säravat põrandat ja vähe toole. Igal sammul tšikid tehnikavidinatega. Mina oma raamatuga tundun olevat haruldus, kuniks tekib veel lääne-eurooplase nägu inimesi.
Ma kahtlustan, et Kiiev on üks esimesi väljaspool Eestit asuvaid kohti minu lapsepõlveaegses teadvuses.
kommentaar travelpod'ist:
----- mis siis jäigi seekord väisamata? Kylliki, on Sep 19, 2011 at 09:25PM
----- mis siis jäigi seekord väisamata? Kylliki, on Sep 19, 2011 at 09:25PM
Lisa kommentaar