start

Lennujaam.
Unisena jään pihku miskisele arvamusküsitlejale.
Lennukipealemineku sabas tervitab sõbralikult keegi noormees ja kui ta küsib, kas lähen Istanbuli testamenti tegema, peaks kaduma kahtlus, et ta ajab mind kellegagi segamini. A mul pole küll õrna aimugi, kes see selline olema peaks.

Riia
Seekord ma tean, kus olen näinud lennukis naeratavat noormeest - Tallinna lennujaamas.
Riias oleks arvamusküsitluses rohkem arvata: sildid, mis peaks juhatama järgmise väravani, on täiesti arusaamatud ja ooteruumi toolid eriti ebamugavad. Lühematel inimestel ei ulatu jalad maha ja surevad ära.

Konstantinoopol
Orgunni kohaselt peaks mul lennujaamas keegi vastas olema, keda ma aga leida ei suuda. Kohvris olevates paberites ei ole kirjas selle hotelli nime, millele peaks suuna võtma ja telefon on pika lendamise peale tühjaks saanud, miska ei saa ka Kaittile helistada ja küsida. Hakkab peale...
Vähemalt olen ma kodus hotelli asukoha vastu huvi tundnud ja lähen palun turismiinfo mehel nimetada Taksimi väljakul asuvaid hotelle. Neid on mitu. Valin välja Intercontinentali.
Taksos arvutan, et kui arve jääb alla 80 liiri, siis olen kõvasti koja raha kokku hoidnud. Mis ka nii on, orgunnitud transport on röövimine, nagu oli ka arvata - arve on 33 liiri. Hotellis unustan taksojuhilt kviitungi võtta, mis ilmselt tähendab, et hoian veel rohkem koja raha kokku.
Hotellis mind õnneks tuntakse. Toas maast laeni aken ja vaade üle linna.
Ilm on ilus, lähen Türgi kaarti otsima. No ja Istabnuli oma oleks vist ka vaja. Väisan Pera muuseumit, kus lisaks 18.-19. sajandil eurooplaste maalitud türgiainelistele piltidele ka väljapanek kaalumis- ja mõõtmisvahenditest. Olemas on Krõõbi hambaharjatops, 20. sajand. Muuseum on küll hoopis teises suunas, kus see olema peaks, mis kinnitab kahtlust, et ma käin plaanitud tänava paralleeli mööda.
Leian üles sihikule võetud raamatupoe, mis asub ka hoopis vale koha peal.
Ja tähed klaviatuuril on ka valesti, olemas küll "ü" ja "ö", aga "i" on vale koha peal ja komad-punktid ka.
Saan kaardid ja mõned raamatud. 2/3 plaanist täidetud, viimane aeg midagi süüa otsida. Alustan türgi keele praktiseerimisega.
Enne uinumist toob hotellipoiss kingituse "minu firmalt" - hiidsuure ja raske raamatu peenes nahast mapis. Kuhu see küll pannakse...
Eelmine
häda türklaste pärast
Järgmine
konverents vol 1

Lisa kommentaar

Email again: