Iso-Syöte 1. osa

Õhtu otsa mõtisklen teemal, kas tulin matkama või pildistama. Ei mõtlegi välja.
Küsimus siis selles, kas minna järgmiseks kaheks päevaks veel metsa elama või elada toas ja teha päevaseid väljalende. Väljalennud jäävad lõpuks peale, sest Iso-Syöte radade ja onnide kohta oli netist veidi keeruline infot leida, ennustatakse eriti karmi pakast, pikad pimedad õhtud ja noh, mugavus ju ka.
Ööbimiskoht on umbes täpselt Riisitunturi ja Iso-Syöte rahvusparkide vahel. Iso-Syötes on 200 ja 300 aasta vanust metsa ja elujõuline lendorava populatsioon. See on üksiti lendorava leviala põhjapiir.
Tee ületab maakonnapiiri, sisenen Pohjois-Pohjanmaale. Kui miski on Põhja-Põhjamaalt veel põhjapool, siis on see Lapimaa. Täna on üksiti saamide rahvuspäev. Raadio ennustab Põhja-Soomes 15 ja 25 kraadi vahelist pakast, kuigi autotermomeeter näitab 32 ja veidi hiljem 33 miinuskraadi. Nii külm, et isegi libe pole. Kõik on sini-valge.
Raadio reklaamib Iso-Syötet kui kõige lõunapoolsemat tundrat ja kuna seal on ka liumäed, siis tundub käivat paras kräu kogu aeg. Päriselus olen looduskeskuses parasjagu ainus külastaja, saan kaardi ja juhiseid, kus räätsadega käiakse, kus aeglaselt ja kus kiiresti suusatatakse. Parklas on üks lumine auto, mille ümbert on lumi ära aetud. See on siin ilmselt tavaline, et inimene läheb metsa ja jääbki sinna.
Võtan vahelduseks räätsad, kui need nagunii kogu aeg autos on. Rada põrutab joonelt võlumetsa. Ühed jäljed lähevad ees, aga raja teises pooles on see kõndija ära lennanud ja saan ise uued jäljed teha. Kedagi ei kohta, öösel on rada kasutanud jänes. Rada ronib Teerivaara otsa, teeb seal tiiru ja tuleb teiselt poolt alla tagasi. Ülevalt on näha silmapiirini künklikku metsa ja igalt poolt on näha härmas tüvesid. Lontis kased hõljuks justkui niisama ilma varreta maapinna kohal. Vaikus. Päike püsib praegusel aastaajal kogu aeg madalal, venitab varjud välja ja pikad kriipsud lumele. Kauaks ei saa seisma ja vahtima jääda, sõrmed ja varbad külmuvad ära. Pärast saab looduskeskuses suppi ja kohvi.
Eile oli kohalikus raadios skandaal. Kusagilt olla selgunud, et Väike Müü on Nuuskamuikkuse vanem õde, neil on sama ema ja erinevad isad. Tõmmati paralleele vaprate ja ilusatega. Tuleb tunnistada, et see mölaraadio on neil siin päris lõbus, eriti kui võrrelda seda hüsteerilise karjumisena esitatud labasustega, millega mind kodumaa taksodes on kostitatud. Kõige populaarsem laul tundub praegu olevat see https://m.youtube.com/watch?v=a22mUEFz5JU.
Muudest uudistest on kuulda olnud, et magneetiline põhjapoolus ei taha kuidagi paigal püsida. Spetsialisti kommentaar: “The average user is not going to be overly affected by this unless they happened to be trekking around the high Arctic”. Hea teada.
Eelmine
veel üks tiir Riisitunturis
Järgmine
Iso-Syöte 2. osa

Lisa kommentaar

Email again: