Hommikusöök on veidi õnnetu, võtab kaua aega ja kohvi sisse on unustatud kohvi panna.
Jaguneme poodide kammimiseks sektsioonidesse. Meid Kallega võtab kohe rajalt maha barista-sildiga kohvik, kus on päris-kohv ja saabub ka mees telefoniga, kes teeb meile interneti jaoks kuumpunkti. Ühe blogipostituse saab jälle üles.
Ahmadi käest saab salli. Ta ei ole administratiivsete muutuste üle rõõmus, aga samas on tal peas ajaloolised ja tänased mured nagu puder ja kapsad. Pärast leiame kunstigalerii, kui oleme juba arvanud, et kujutava kunsti nišš on Lehis täitsa tühi. Ei olegi.
Koondame read lõunaks ja õlleks katuseterrassil. Ilmneb, et inimestel Euroopas on India geograafiast ainult väga ähmane ettekujutus. Telekas näitab vihast parlamendidebatti olukorra üle Kašmiris. Me muidugi pole Kašmiris, vaid Ladakhis, mistõttu hakkab ka internet vaikselt tagasi tulema. Ladakhi eraldamine muust osariigist, kus see enne väiksema venna osa etendas, võib piirkonnale kasuks tulla. Muus osas „seadustatakse“ India okupatsioon Kašmiris, millest ka nii palju kisa ja kära. Igatahes, Ladakh vabaks!
Korraks hotellis duši all ja siis kohtuma Sanaga, kes on meid õhtusöögile kutsunud. Peamošee taga osutub olema kena uus ladakhi köögiga koht. Magustoiduks šokolaadimomod. Sana räägib oma tulevastest pulmadest, kuhu tuleb 900 inimest. Enamus aega juhatas Sana praegu Pangongi järve lähistel ehitustöid, pärast pulmi saab peamiseks elukohaks taas Leh.
Õhtu lõpetuseks suundume omapäi maailma köögi aeda, kus õlut serveeritakse metallkannudes ja lõbusate kruusidega. Kui hiljem täname tee eest, vastab ettekandja vaikse naeratusega, jah, India tee.
Ahmadi käest saab salli. Ta ei ole administratiivsete muutuste üle rõõmus, aga samas on tal peas ajaloolised ja tänased mured nagu puder ja kapsad. Pärast leiame kunstigalerii, kui oleme juba arvanud, et kujutava kunsti nišš on Lehis täitsa tühi. Ei olegi.
Koondame read lõunaks ja õlleks katuseterrassil. Ilmneb, et inimestel Euroopas on India geograafiast ainult väga ähmane ettekujutus. Telekas näitab vihast parlamendidebatti olukorra üle Kašmiris. Me muidugi pole Kašmiris, vaid Ladakhis, mistõttu hakkab ka internet vaikselt tagasi tulema. Ladakhi eraldamine muust osariigist, kus see enne väiksema venna osa etendas, võib piirkonnale kasuks tulla. Muus osas „seadustatakse“ India okupatsioon Kašmiris, millest ka nii palju kisa ja kära. Igatahes, Ladakh vabaks!
Korraks hotellis duši all ja siis kohtuma Sanaga, kes on meid õhtusöögile kutsunud. Peamošee taga osutub olema kena uus ladakhi köögiga koht. Magustoiduks šokolaadimomod. Sana räägib oma tulevastest pulmadest, kuhu tuleb 900 inimest. Enamus aega juhatas Sana praegu Pangongi järve lähistel ehitustöid, pärast pulmi saab peamiseks elukohaks taas Leh.
Õhtu lõpetuseks suundume omapäi maailma köögi aeda, kus õlut serveeritakse metallkannudes ja lõbusate kruusidega. Kui hiljem täname tee eest, vastab ettekandja vaikse naeratusega, jah, India tee.
Lisa kommentaar