Siimusti-Patjala, 24,3 km

Oo kui mõnus on vahelduseks magada voodis. Enne starti saab veel nobedalt pesta ja kuivatada tööstuslikus koguses nõusid, sest käimasolevad külalised on õhtul ettenägematult kasutusele võtnud hommikuks valmispandud taldrikud ja klaasid.
Siimusti lõkkekoha juures täpsemalt ringi vaadates osutub ajalooline Kurista linnamägi siiski ajalooliseks Siimusti laululavaks. Seepärast mul oli meeles, et telkimine toimub laululava kõrval, aga kujutasin seda endale veidi teistmoodi ette. Võtame lava kohe hommikuste ilunumbrite jaoks kasutusse.
Rada on esimesed 500 meetrit tore terviserada ja järgnevad 7 kilomeetrit täielik pornograafia. Kui saab üldse raja tegemiseks pidada puidust suunaviitade paigaldamist maanteeristidele. Minu amatöörliku hinnangu kohaselt on see lihtsalt puidust suunaviitade paigaldamine maanteeristidele. Buklett püüab seitsmelt kilomeetrilt asfaldilt juhtida tähelepanu kõrvale jutuga lähedal asuvast külmapealinnast Jõgevast ja mainib möödaminnes kõvakattega teed, selle kestust targu nimetamata. Kui peaksin seda kõndima raske kotiga, oleksin üle keskmise vihane. Nüüd longin käed taskus ja olen lihtsalt hämmingus. Olgu nende kruusateedega kuidas on, saan ka aru, et kohati tuleb läbida mingi jupp asfalti, aga 7 kilomeetrit on veidi liig. Kui esteetiline pool kõrvale jätta, sis asfalt põrutab jalgu ja jalakäija jaoks ei ole teepervel ruumi. Arvestades autojuhtide ebaühtlast kvaliteeti, võib teeservas liikumine olla ohtlik. Buklett hoiatab ka igal muul juhul selle eest, väljaarvatud siin. Igal juhul pehmelt öeldes veider.
Aga muidu. Elu läheb palju ilusamaks, kui kõndida 10 päeva 20-kilose kotiga ja siis olla ükspäev äkki ilma selleta. Mõjub umbes nagu gaasimaski peast ära võtmine.
Algatuseks sajab. Siis tibutab. Siis ei saja ja siis tibutab jälle. Edasi on lihtsalt pilv. Rukkilill heljub viljas ja selle kohal.
Keeran sisse Härjanurme kalatallu. Süüa saab reedest pühapäevani 11-22. Õnneks on pühapäev ja kell täpselt 11. Loobun võimalusest ise kala püüda, vaatan niisama ringi. Basseinid on kalu tihedalt täis, hüppavad teised aeg-ajalt otsapidi veest välja. Väga kapitaalne värk. Saan pool kala mee ja ingveriga ja pool ürtidega. Minu auks pannakse mängima kohalik folk ja see laulab: "siin ei ole pangaautomaati, on vaid naati, palju naati". Kalaga tegelemise ajal tuleb päike välja.
Pärast on kruus ja põlluvahe ja metsavahe. Sõidab mööda noormees ja pakub küüti. Seekord pole ka kiusatust mitte, isegi vaatamata sellele, et noormees kobe välja näeb.
Metsa vahel on lämbe tuulevaikus. Istun teeservas ja vaatan, kuidas väike konn kruusateed ületab. Hüppab ja puhkab, hüppab ja puhkab, siis kõnnib natuke. Teed mööda edasi teevad teised konnad sedasama. Aktiveeruvad parmud.
Metsmaasikad on ka, välu teises servas on nukitsamehemets, kus üks puu teeb vastu teist sellist häält nagu kääksutataks roostes hingedega ust. Amüsantne. Veidi edasi on üks maaomanik lubanud raja üle oma hoolitsetud muru ja lilleklumpide vahelt läbi. Siis ongi juba vaja raudtee alt Kassinurmeni pugeda. Seal on palju katusega laudu ja mõned külastajad, teisel pool Kasemäe vaade üle Emumäe ja Laiuse voore. Pildistan rändavaid pilvi, mis on kas sinine sinisel või valge sinisel. Ja Patjala juba paistabki.
Tuleb Krõõp, korjab mu peale, haarame ka Külli Mokkolt ja Saare järve ujuma. Mõnus. Õhtul on grill ja värk.
Eelmine
Oostriku-Siimusti, 33,5 km
Järgmine
Patjala-Papi, 35,1 km

Lisa kommentaar

Email again: