Eesti pikim matkarada, Perakülast Läänemaal Ähijärvele Võrumaal, 820 km. Kui maanteed mööda minna, siis jõuaks Tallinnast Minskisse. Või Pariisist Milanosse. Või Saint-Jean-Pied-de-Portist Santiago de Compostelasse.

"Rändur tunneb maad jalge all, taevast ja õhku enda ümber ja üle, lõhnu, sooja ja külma. Nägemine sõltub kõigist meeltest ja ei domineeri. Rändaja on maastiku sees. Autojuht on mugavalt istumas, kaitstud ja isoleeritud keskkonnast autokere, konditsioneeri, jahutuse, kütte ja muusikaga."

"Jalgsi võib jõuda rändrahnude ja põlispuudeni, autoga bensiinijaamast bensiinijaama."

(Kaia Lehari, tsitaadid Juhani Püttseppa ja Ingmar Muusikuse raamatust "Sammud omas Eestis")

Tallinn-Peraküla

Hommikul ütleb raadio, et Keskkonnaamet soovitab suvist vaba aega kasutada Eesti metsadega tutvumiseks. No just.
Loe lisaks

Peraküla-Vihterpalu, 30,41 km

Öö on soe ja vaikne. Ärkan kell 7, väljas on osaline päikesepaiste ja mõned telgid metsa all. Ma pole ainus, kes on oma rätiku ööseks puuoksa külge kuivama jätnud.
Loe lisaks

Vihterpalu-Padise, 27,8 km

Öösel tibutab veidi ja hakkab külm. Tõmban selga sviitri, mis sai kaasa võetud suure küsimärgiga ja nüüd saavutab sama suure populaarsuse.
Loe lisaks

Padise-Metsanurme, 47,01 km

See päev oli plaanides algusest peale kõige suurem küsimärk, sest tundus, et iga päeva lisamine on usalduse kuritarvitamine, samas on siin laagriplatsidel nii tobedad vahed, mis üheks päevaks liiga lühike, kuid kaks kokku panna jällegi liiga pikk. Arvestasin metsikult telkimise vajadusega. Tegelikult sai kokkuvõtlikult nii, et päeva esimene pool oli huvitav ja päikeseline, teine pool väsitav ja märg.
Loe lisaks

Metsanurme-Saula, 35 km

Hommikul ei saja enam, mis on positiivne. Aga ära pole ka midagi kuivanud. Pilved on lillad ja taevas sinine.  
Loe lisaks

Saula-Alavere, 22,6 km

Hommik viikingite külas. Kõik on väljasurnud, vaenlaste kaitseks väljapääs blokeeritud ja meie eilsed nõud puutumatult laual. Õuel kõnnivad pardid ja üks valge küülik, hall kassipoeg põgeneb urgu. Riided pole ära kuivanud.
Loe lisaks

Alavere-Nikerjärve, 28,6 km

Tõusen vara. Taevas on sinine, päike on ka just tõusnud. Kaste on maas ja kõik märg. Päike niipea laagriplatsile paistma ei hakka. Viin osa asju tee äärde päikese kätte kuivama.
Loe lisaks

Nikerjärve-Matsimäe, 36,4 km

Öösel sajab. Hommikul kohe ei saja, aga varsti hakkab. Kolin oma asjatoimetused puukuuri, kus puid ei ole. Nagu neis laagripaikades tihti. Eilne jalgrattur ärkab. Arutame elu ja püüame ilma ennustada.
Loe lisaks

Rava-Oostriku, 40,9 km

Tuulab. Esiti on selge, siis tuleb hulk pilvi. Kohmitsen kuidagi kaua ja start jääb hilisemaks kui tänase pika päeva jaoks sobiv oleks.12 km kruusateed Järva-Jaani. Osa on asfalt tegelikult.
Loe lisaks

Siimusti-Patjala, 24,3 km

Oo kui mõnus on vahelduseks magada voodis. Enne starti saab veel nobedalt pesta ja kuivatada tööstuslikus koguses nõusid, sest käimasolevad külalised on õhtul ettenägematult kasutusele võtnud hommikuks valmispandud taldrikud ja klaasid.
Loe lisaks

Papi-Kukemetsa, 30,2 km

Hommikul on nii külm, et otsin kotist kindad lagedale. Järv aurab, venelased norskavad. Päikesetõusu pool taevas on mingi hämu. Teisel pool on selge. Tuult pole.
Loe lisaks

Kantsi-Ahja, 28,9 km

Ärgates on väljas ilus ilm, päike paistab. Koguneb aga juba pilvi, mis lasevad eeldada peatset märjemat keskkonda.
Loe lisaks

Ahja-Peri, 38,6 km

Hommik on kuiv ja isegi päike sirab läbi puuokste, kuid läänesuunast läheneb juba suuremas koguses õhuniiskust, mis selle sümpaatse valguse peagi enda alla matab. Sadama õnneks veel ei hakka, saan kõik hommikused toimetused toimetatud. Õhtul saabunud noormeestel heliseb iga natukese aja tagant äratuskell, kuid nähtavale nad ei ilmu.
Loe lisaks

Värska-Lõunalaagri, 26,3 km

Sajab. Vihm on täiesti arusaamatu, sest ilmateate järgi peab olema hoopis teistmoodi. Kolin kogu kraamiga katuse alla lauale, riputan telgi tilkuma. Umbes sama tüüpi vihm nagu Nikerjärvel, ei ole isegi seda nägu, et see lähiajal järgi jääks.
Loe lisaks

Kirikumäe-Vaskna, 24,8 km

Õhtul loojub päike oranžilt järve taha. Vesi on peegelsile ja õhk soe. Toiduekipaaž laseb end oodata, mul sääski toita ja sooja õhtut nautida. Vist esimene tõeliselt soe õhtu.
Loe lisaks

Vaskna-Luhasoo, 33 km

Ärkamine voodis. Vaskna turismitalu on üks tore koht. Piisavalt pistikuid, voodis lugemiseks sobiv lamp, saab õhtusööki ja õlut.
Loe lisaks

Luhasoo-Paganamaa, 27,9 km

Öine räpp on mõnevõrra häiriv. Tuleb meelde, kuidas esmaabikotist kõrvatropid välja viskasin ja siis ikkagi igaks juhuks tagasi panin. Otsin need üles ja panen kõrva. Leevendab lärmi veidi.
Loe lisaks

Lõunatipu-Alumati, 41,8 km

Väljas on paks udu. Läti poolel seisavad vaikselt kased nagu kardaks nad liigutamisega udu laiali ajada. Nööril rippuvad asjad, mille ülesanne oli kuivada, on ka udused.
Loe lisaks

Ähijärve-Mokko-Tallinn

Mulle tuleb järgi mu oma auto ja istun esimest korda elus selle kõrvalistmel. Krõõp Mokkole, sealsed pirukad alla kugistada, kooki kaasa võtta, mammat kallistada, kohtuda Külli pinginaabriga ja pealinna poole uhama hakata.
Loe lisaks

kaadritagune

Jalutuskäik saab omapärase järelloo, mille tõttu ärkan viimasel augustil kell 08:23 telefonikõne peale.
Loe lisaks