nahktagi seiklused koduteel

Ateena lennujaam ei suuda menetleda e-pardakaarte.
Kaardid tuleb välja printida. Prindivad abivalmilt ka poolakate jaoks. Me ei ütle neile, et poolakad pole mingid barbarid ja suudavad toimetada ka e-piletitega. Ja tõesti, ka tagasiteel saab Varssavis hakkama pileti näitamisega telefoniekraanilt.
Lennukis satub grupp eestikeelseid naisi ärevusse nahktagis meesterahva lähenemisel. Too patsatab maha meist üle vahekäigu. Räägib valjusti ja rohkete venekeelsete roppustega vürtsitatult telefoniga. Nõuab stjuardessilt laadimise võimalust, mida pole. Ostab õlut, ei oska sellega kaasa tuleva plasttopsiga midagi peale hakata ja jääb magama, õllepurk pihus. Õlle manustab lõpuks Varssavis lennujaamabussis. Tüübi naaber on turske poolakas, kes terve tee askeldab kahe kohvi ja ühe poisiga, viies neid kuhugi ettepoole ja tuues jälle tagasi, pakkides osa asju kempsu kõrval meeskonnaruumis lahti, asetades esemeid oma toolile ja veetes enamuse osa ajast kusiganes, aga mitte oma istmel.
Varssavis teeme söögipeatuse. Kõrvallauda istub sama nahktagis tüüp. Ostab suure klaasi õlut. Paneb telefoni laadima ja helistab kuhugi. Jätab õlle siis pooleli ja tormab oma asju maha jättes minema. Naaseb mõne aja pärast kahe täissaleda naisterahvaga. Korjab asjad ja õlle kokku ning eemaldub.
Liigume värava juurde, kuhu mõne aja pärast hakkab kostma valje naishääli. Tükk maad tagapool kemplevad tahktagimehe baabad. Lend lükkub 50 minutit edasi, sest lennuk pole veel kohale jõudnud. See tähendab starti umbes südaööl. Bussiga lennuki juurde. Võtame kohad sisse ja jääme põnevusega ootama, kas on meie venelane või lendab ta siiski kuhugi mujale. Nahktagi ei ilmu. Selle asemel käsutatakse kõik lennukist välja ja bussi tagasi. Lennujaama ooteruumis seletab juba nahktagimees midagi infoletis. Ei või olla. Ostab veel ühe õlle. On baabad vahetanud noore neiu vastu, räägib talle oma elulugu. Solnuška. Uuesti lennukisse, mida buss veidi aega mööda lennuvälja taga otsib. Jään kohe magama. Kalle pärast ütleb, et lendu tõusime kella kolme paiku. Ärkan selle peale, et tagant läheb visa ”Excuse me, could you lift your seat in upright position? Sorry? Excuse me, sorry.” Ma ei mäleta varasemast olukorda, kus stjuardess oleks pidanud kõik inimesed ühekaupa üles raputama, et nad tooli seljatoe püsti tõstaks. Tallinnas täidetakse juba varahommikust Antalya lendu.
Eelmine
Ateena

Lisa kommentaar

Email again: