Ateena lennujaam ei suuda menetleda e-pardakaarte.
Kaardid tuleb välja printida. Prindivad abivalmilt
ka poolakate jaoks. Me ei ütle neile, et poolakad pole mingid barbarid ja
suudavad toimetada ka e-piletitega. Ja tõesti, ka tagasiteel saab Varssavis
hakkama pileti näitamisega telefoniekraanilt.
Lennukis satub grupp eestikeelseid naisi ärevusse
nahktagis meesterahva lähenemisel. Too patsatab maha meist üle vahekäigu.
Räägib valjusti ja rohkete venekeelsete roppustega vürtsitatult telefoniga.
Nõuab stjuardessilt laadimise võimalust, mida pole. Ostab õlut, ei oska sellega
kaasa tuleva plasttopsiga midagi peale hakata ja jääb magama, õllepurk pihus.
Õlle manustab lõpuks Varssavis lennujaamabussis. Tüübi naaber on turske
poolakas, kes terve tee askeldab kahe kohvi ja ühe poisiga, viies neid kuhugi
ettepoole ja tuues jälle tagasi, pakkides osa asju kempsu kõrval
meeskonnaruumis lahti, asetades esemeid oma toolile ja veetes enamuse osa ajast
kusiganes, aga mitte oma istmel.
Varssavis teeme söögipeatuse. Kõrvallauda istub
sama nahktagis tüüp. Ostab suure klaasi õlut. Paneb telefoni laadima ja
helistab kuhugi. Jätab õlle siis pooleli ja tormab oma asju maha jättes minema.
Naaseb mõne aja pärast kahe täissaleda naisterahvaga. Korjab asjad ja õlle
kokku ning eemaldub.
Liigume värava juurde, kuhu mõne aja pärast hakkab
kostma valje naishääli. Tükk maad tagapool kemplevad tahktagimehe baabad. Lend lükkub
50 minutit edasi, sest lennuk pole veel kohale jõudnud. See tähendab starti
umbes südaööl. Bussiga lennuki juurde. Võtame kohad sisse ja jääme põnevusega
ootama, kas on meie venelane või lendab ta siiski kuhugi mujale. Nahktagi ei
ilmu. Selle asemel käsutatakse kõik lennukist välja ja bussi tagasi. Lennujaama
ooteruumis seletab juba nahktagimees midagi infoletis. Ei või olla. Ostab veel
ühe õlle. On baabad vahetanud noore neiu vastu, räägib talle oma elulugu.
Solnuška. Uuesti lennukisse, mida buss veidi aega mööda lennuvälja taga otsib.
Jään kohe magama. Kalle pärast ütleb, et lendu tõusime kella kolme paiku. Ärkan selle peale, et
tagant läheb visa ”Excuse me, could you lift your seat in upright position?
Sorry? Excuse me, sorry.” Ma ei mäleta varasemast olukorda, kus stjuardess
oleks pidanud kõik inimesed ühekaupa üles raputama, et nad tooli seljatoe püsti
tõstaks. Tallinnas täidetakse juba varahommikust Antalya lendu.
Lisa kommentaar