küünlapäev

Küünlapäev. Küll mitte lõputu, aga väga pikk, kui kulgeda päikesega samas suunas.
Miamis nelja paiku pärastlõunal maandudes hakkas kell kodus lähenema südaööle. Quitos lähenes see taas südaööle, kuid seekord kohapeal. Kodus oli kell seitse ja äratuskellad sättisid end helisema. Oleme teel olnud üle 24 tunni.
Miamis oli suur ruum tihedalt vonklevat järjekorda täis keritud. Pärast poolt tundi teotempos venimist korjati rahvusvaheliste lendude huvilised omaette aeglaselt kulgevasse sappa. Soomlased olid õnneks lennanud tunni võrra lubatust kiiremini, mistõttu väga närviline olukord ei olnud. Piirivalvuri põhihuvi olid sõrmejäljed ja näopilt, mingit meelsuskontrolli ei toimunud. Pardakaardi saamiseks tuli pöörduda assisteeriva agendi poole. Rahvusvahelised lennuühendused on siin käsijuhtimisel. Koduse aja järgi kell üks öösel tundus sobiv hetk võtta üks õlu ja võileib, viimane neist materialiseerus küll burksi kujul. Sildid on hispaania ja inglise keeles.
Öises Quitos sajab. Meid ootab sildiga mees ja mööda Panameerika maanteed sõidame kesklinna suunas. Selle tee ühes otsas on Tšiili ja teises Alaska, vahepealse pausiga Panamas. Pimedas paistavad tundmatud puud ja sõiduradade keskel mururiba. Kas isegi muru koosneb siin millestki muust kui murunurmikast?

Aastal 2008 kuulutas Ecuadori president, et nafta jätmiseks Yasuní vihmametsa alla peaks rahvusvaheline üldsus hüvitama ekvadorlastele poole eeldatavast naftatulust. Rahvusvaheline üldsus kobas tengelpunga järele, aga raha nagu ka väga ei tahaks anda. Seega tõmmatakse nüüd vihmametsal vaikselt vaipa juurte alt ära. Kokku keeratud jamade ja kahjuhüvitiste ümber rähklemisel on teenindatud peamiselt juristide ahnust, aga see on ainult suhkruvaap mudakoogil. Kuigi Texaco/Chevron on ka palju pahandust teinud, on juhtpult olnud siiski peamiselt Ecuadori valitsuse käes. 20. augustil 2023 otsustasid Ecuadori inimesed rahvahääletusel jätta Yasuní rahvuspargi all olev nafta maa sisse ja keelata Andide Chocó metsas kaevandamine. Kurioosumina on nafta leidumine riigis jätnud Ecuadorile vaesuse, võlad, korruptsiooni ja rikutud keskkonna. Valitsus ja riigi omandis Petroecuador vilistavad referendumi tulemusele ja puurivad edasi. Igatahes, me tulime oma osa ära tooma.
Järgmine
Quito

Lisa kommentaar

Email again: