neljas linnupäev

Sajab nagu oavarrest.
Start on pool viis. Sõidame pimedas ja udus mööda kruusa- ja asfaltteid ning läbi magavate väikelinnade. Linnaruum on palju meeldivam, kui selles ei ole reklaame ega tulikirju.
Jõuame Amagusa kaitsealale. Külalistemaja rõdule on kogunenud juba punt inimesi binoklite ja kaameratega. On nii fanaatilisi pildistajaid kui ka hoolsaid nimekirjapidajaid. Toidulaua ümber käib vilgas sähvimine ja pidevalt hõigatakse uusi liiginimesid. Kedagi ei saa korralikult vaadata. On tohutu kogus tangarasid, mõned rästad ja marjavindid, kaht liiki ronilinde, pruunid kanad maisihunnikul ja punt papagoisid, nokad üleni banaanised. Valgele linale on meelitatud ööputukaid, keda linnud valikuliselt noppimas käivad nagu rootsi lauast. Suuremaid satikaid peab enne alla neelamist vastu puud peksma. Binokli, kaamera ja telefoniga hanteerimisele lisaks tuleb kuidagi püüda kohvi juua.
Lisaks sellele, et söötmiskohtades ei saa ühtki lindu eriti jälgida, ei õpi siin nende kohta midagi peale välimuse. Lindude käitumine ei ole siin loomulik, sest nad pole oma tavalises elupaigas ja toidu pärast kemplevad liigid, kes tavaliselt ilmselt üldse kokku ei satuks. Ja kui lindu ei saa pikmalt jälgida, siis ei saa temast ka kuigi huvitavaid pilte. Kõik linnud on samas kohas ja samas asendis. Kompromiss on püüda neid pildistada siis, kui nad kuhugi oksale või põõsasse maanduvad. Paljud neist naasevad pärast toidulauas käimist iga kord samle oksale. Nii saab juba varakult valmis olla.
Eraldi käime vaatamas pika nokaga nõlva-piikkoolibrit oja ääres ja kõvera nokaga rohe-sirpkoolibrit palmilehe külge kootud pesatorbikus kruusatee ääres. Sirpkoolibri noka kuju on kohastumus lilleõie kujuga, kus ta nektarit käib joomas. Üksiti näppab tegelane ämblikuvõrkudest putukaid ja kasutab võrku ka oma pesa ehitamisel.
Ronime torni. Hiiglama kõrge torn, kõigist puudest kõrgem, üleval kõigub pisut. Sealt näeb pinnavorme, nende vahelt kerkivat veeauru ja tuules liuglevaid pääsuhaukaid. Alumistelt korrustelt on põnevam vaade puutüvede vahele, kus on igasugu taimi.
Pärast lõunat sõidame Sacha Guatusa nimelisse kohta. Seal on kena lilleaed ja koolibrid sebivad plasmassjootjate asemel päristaimedel. Neid on küll vähem, aga nad on seda maalilisemad. Lisaks on tangarad, tuukanid, liblikaid, banaani varastav orav, rähn ja habemega tantsulinnud. Tantsulinde on väga keeruline näha, sest nad keksivad tihedas lehestikus edasi-tagasi. Plõksumise järgi võib enam-vähem aimata, kus. Karvane röövik ründab kord giidi, kord kaamerat.
Tagasisõidul hakkab uuesti sadama. Võibolla sadaski siinpool terve päeva. Kui vihmametsas oli niiske ja palav, siis siin on enamus aega niiske ja külm.
Eelmine
kolmas linnupäev
Järgmine
viies linnupäev

Kommentaarid

  • Grete  •  18. veebruar 2026
    Super pildid, hommikul näitan Karlile!

Lisa kommentaar

Email again: