naasmine tsivilisatsiooni

Hommikusöök ratsutajatega. Jään pikemalt jutustama Améliega, kes oskab igasugu laevu juhtida ja tundub muidu lahe inimene.
Jalutuskäik lahe teise serva. Võimalus lõuna ettekäändel seal tarbida viimased kiirnuudlid ja näkileivad. Rinnuni ulatuvas raudrohutihnikus tammumise järel on pükstel tihedad rohelised triibud. Pole kindel, kas pükse enam kunagi puhtaks saab. Säärtel on tihe mudakiht.
Rannal on neli hüljest ja Hornstrandiri kohal selge ilm.
Joome viimase kohvi ja kolime pampudega randa. Keeldumine suhelda paadipoisiga inglise keeles lõpeb kogu meeskonna tähelepanuga ja sellega, et kapten keerleb istmel ja tuleb sadamas mul kätt suruma. Kõik ülejäänud turistid on puhaste pükstega.
Viin koti majutusse ja spurdin sööma. Söögikoht on punnis täis. Köök on lahti kümneni, seega jõuan duši all ära käia. Naastes pole olukord palju parem. Teatan, et suren kohe nälga ja mind istutatakse kärmelt austraallaste juurde. Saan õlut, liha ja kutse hommikusöögile. Kuigi midagi ei saa enam paremaks minna, on öösel maja taga vägev ilutulestik.
Eelmine
viimnepäev
Järgmine
logelemine Ísafjörðuris

Lisa kommentaar

Email again: