Tiksume veidi infopunkti
ees, sest Augustal oli meeles, et tahtsime transporti kella kümneks.
Unustamise ja
hilinemise eest saame kahe tuhande krooni võrra hinnaalandust. Ootamise ajal
saame vaadata sportlasi. Täna toimub traditsiooniline jooks Dettifossi juurest
siia tagasi, Jökulsárshlaup. Loodetavasti ei joosta meid rajal pikali. Erinevalt
jooksjatest kavatseme sama trassi läbida kaks päeva.
Dettifoss on suur juga, mis käib komplektis Selfossiga, mis on ka suur juga. Vaatame mõlemaid, kui juba sai tuldud. Kaugel sisemaal kõrgub Herðubreið, Islandi kõige ilusam mägi. See otsustati rahvahääletusel. Ühe teise plaani järgi oleks meil täna alanud matk sealt.
Piki jõge on näha iga joa kohal pilveke. Jooksjad rivistuvad turistide kiuste Dettifossi äärde ja kaovad kell üksteist samblasse. Rohkem me neid ei näe.
Palav, dressipluusid ära. Pärast on jälle külm. Nii saab dressipluusidega täna terve päev sahmida, kunagi pole õige. Rada algab joa suunast vaadates allatuult, mis tähendab, et esimese poole kilomeetri vältel sajab ajuti selga külma uduvihma. Tipime kivide vahel, kõik taimed on jäänud allavoolu. Taimede tagasitulek algab alpi kortslehest. See on nagu meie kortsleht, aga teistsugune.
Kivimid on kuhjatud viisil, mis tekitab palju küsimusi. Kuidas- ja miks-küsimused peamiselt. Terve päev Kalle selja taga vantsides tekib ka küsimus, miks näevad tema püksid välja puhtad ja triigitud, aga minu omad porised, kuigi oleme käinud samu radu. All on veel koskesid ja jugasid. Piir nende vahel on siin tihti hägune. Kõnnime, pildistame, sööme kuivikuid ja pähkleid. Konkureerivaid turiste on väga vähe.
Kui suured kosed lõpevad, algavad väikesed. Need on tavaliselt ääristatud helerohelise sambla ja heinputkedega. Kanjonit pidi edasi on sätitud sambaid. Püüame mõistatada, kas ehitust alustati ülevalt ja algus läks veidi vussi, või alt ja pärast kukkusid nad jooma. Vastaskaldal on töötanud teine brigaad, sambad on sirged. Sammaste järel tuleb läbi jõe kahlata, mille eest meid pole hoiatatud. Teine kallas saabub hetk enne seda, kui varbad lõplikult kangestuvad. Päeva lõpuossa on varutud totaalselt jaburaid kivipusasid.
Telkimisplats on Vesturdaluris, lääneorus. Suur sile muru. Saame koha isikliku piknikulauaga. Telkide valik pole nii mitmekesine kui eile. Tegime õhtul telklas ekskursiooni ja nägime igasuguseid imeasju. Kärbseid on siin aga rohkem. Tundub, et kärbsed saabuvad koos päikesega, nagu ka soojus. Siinsed kärbsed paraku ei tea süsteemi ega lahku koos päikesega. Lisaks kärbestele on valjuhäälsed Islandi inimesed. Siis siin nad ongi.
Koos jugade vahel sirgeldamisega oleme kõndinud umbes 24 km.
Dettifoss on suur juga, mis käib komplektis Selfossiga, mis on ka suur juga. Vaatame mõlemaid, kui juba sai tuldud. Kaugel sisemaal kõrgub Herðubreið, Islandi kõige ilusam mägi. See otsustati rahvahääletusel. Ühe teise plaani järgi oleks meil täna alanud matk sealt.
Piki jõge on näha iga joa kohal pilveke. Jooksjad rivistuvad turistide kiuste Dettifossi äärde ja kaovad kell üksteist samblasse. Rohkem me neid ei näe.
Palav, dressipluusid ära. Pärast on jälle külm. Nii saab dressipluusidega täna terve päev sahmida, kunagi pole õige. Rada algab joa suunast vaadates allatuult, mis tähendab, et esimese poole kilomeetri vältel sajab ajuti selga külma uduvihma. Tipime kivide vahel, kõik taimed on jäänud allavoolu. Taimede tagasitulek algab alpi kortslehest. See on nagu meie kortsleht, aga teistsugune.
Kivimid on kuhjatud viisil, mis tekitab palju küsimusi. Kuidas- ja miks-küsimused peamiselt. Terve päev Kalle selja taga vantsides tekib ka küsimus, miks näevad tema püksid välja puhtad ja triigitud, aga minu omad porised, kuigi oleme käinud samu radu. All on veel koskesid ja jugasid. Piir nende vahel on siin tihti hägune. Kõnnime, pildistame, sööme kuivikuid ja pähkleid. Konkureerivaid turiste on väga vähe.
Kui suured kosed lõpevad, algavad väikesed. Need on tavaliselt ääristatud helerohelise sambla ja heinputkedega. Kanjonit pidi edasi on sätitud sambaid. Püüame mõistatada, kas ehitust alustati ülevalt ja algus läks veidi vussi, või alt ja pärast kukkusid nad jooma. Vastaskaldal on töötanud teine brigaad, sambad on sirged. Sammaste järel tuleb läbi jõe kahlata, mille eest meid pole hoiatatud. Teine kallas saabub hetk enne seda, kui varbad lõplikult kangestuvad. Päeva lõpuossa on varutud totaalselt jaburaid kivipusasid.
Telkimisplats on Vesturdaluris, lääneorus. Suur sile muru. Saame koha isikliku piknikulauaga. Telkide valik pole nii mitmekesine kui eile. Tegime õhtul telklas ekskursiooni ja nägime igasuguseid imeasju. Kärbseid on siin aga rohkem. Tundub, et kärbsed saabuvad koos päikesega, nagu ka soojus. Siinsed kärbsed paraku ei tea süsteemi ega lahku koos päikesega. Lisaks kärbestele on valjuhäälsed Islandi inimesed. Siis siin nad ongi.
Koos jugade vahel sirgeldamisega oleme kõndinud umbes 24 km.
Lisa kommentaar