suurelt saarelt väiksele

Laev kõigutab, kuigi meri on täiesti sirge.
Lugemist segab asjaolu, et suurelt ekraanilt pakutakse vaadata lääget ameerika armastusfilmi. Kuigi teksti kosta ei ole, on tõlge all islandi keeles, mistõttu ma suudan oma mõningaseks meelehärmiks tegevusliini jälgida. Lõpp on õnnelik, kõik muu ei ole märkimist väärt.
Kolime sisse kuldpäikese hotelli ja võtame allkorrusel kohe ühed värsked vahvlid. Grímseyl sirab päike ja inimesed on lühikeste varrukatega, samal ajal kui lõunast saabunud turistide jaoks on mütsiilm. Hotellis on kõik pisike: tuba, vannituba, köök ja elutuba. Leian külalisteraamatust oma eelmise korra sissekande. Telefon teab traadita interneti parooli.
Uue kiriku ehitamine on alanud, senine põles maha septembris. Vana kiriku alt leiti konte, mis võivad Islandi asustamise ajaloo ringi kirjutada. Seetõttu hakkab uus kirik vanaga võrreldes asuma veidi tagapool.
Jalutame majaka suunas, kust tiirud meid esimesel katsel tagasi löövad. Proovime teiselt poolt, julgustades end hüüdlausega „Edasi, Kentucki poisid, valu punanokkadele!“. Terve lennurada on tiirudega ühtlaselt kaetud. Tiirude keskel piiksuvad otsivalt kaks põldrüüta. Kalle leiab astla ja kannab seda Bilbo kombel pea kohal. Majaka juures saab mõneks ajaks varjuda. Lunnid on veel siin ja lendavad punaste lestade laperdades või vahivad grupiviisiliselt murustel kallakutel.
Restoran on lahti, mistõttu saab igaks juhuks kaasas oleva kuivtoidu asemel värsket kala. Üldse on siin suvel palju rohkem lahti kui sügisel. Õhtu sisustavad samasse hotelli kolinud hollandlased, kellega arutame maailma asju.
Eelmine
läbi Akureyri
Järgmine
Grímsey

Lisa kommentaar

Email again: