sõit idafjordidesse

Norskajatel peaks olema omaette palat.
Või siis peaks neil olema keelatud ööbida hostelis teiste inimestega samas toas.
Hommik on autos istumiseks sobivalt vihmane. Mäed on jälle kadunud. Tuul ajab kosed üles tagasi ja püüab autot teelt ära puhuda.
Kõige otsem tee Hengifossini läheb Öxi kaudu. Mis see Öxi on, see vihma vahelt ei selgu. Igatahes on kruusatee, mis on vürtsitatud 17-protsendiste tõusudega. Kohe alguses on üks suvakosk ja saksa poiss autoga. Teatab, et edasi nähvatus puudub ja tees on palju auke.
Aukude hulk ilmselt küll sõltub taustsüsteemist, kas selleks on Saksamaa kiirteed või hiljutine kogemus Himaalajaga. Udu on aga küll vinge, varjab hästi vaateid ja hoiab seega kõvasti aega kokku. Äsja vihmas puhtaks saanud auto on jälle katuseni porine. Seda ei saagi puhtaks, sest ees sirab päike. Siinpool mägesid on puud. Ülepea-puud! Vaatan korra järve äärde, mis on tegelikult jõgi ja kus elab uss-koletis.
Hengifoss on tehtud nii, et vesi kukub kõrgelt punaste triipudega auku. Enne seda on Litlanesfoss, mille ümber on laava kuuekandilisteks tulpadeks kivistunud. On inimesi ja on tuult.
Öömajaks on fantaasiaküllaselt sisustatud hostel Egilsstaðiri servas. Vaja veidi plaani pidada, vaadata matkaradade kaarti ja tuulekaarti ja vihmakaarti. Paistab, et matk hakkab homme ja kestab kuus päeva. Kõige suurem väljakutse on esimesel ööl mitte minema lennata ja reedel mitte vihmasajusse uppuda. Matka kõrghetk saab kahtlemata olema Šveitsi-Himaalaja võtmehoidja paigaldamine Valgesärgi mäele.
Eelmine
Austurfjara
Järgmine
jalutuskäik Borgarfjörður-Brúnavík

Lisa kommentaar

Email again: