Öösel on sadanud.
Taevas vaatab mornilt alla mägedele. Kõrvalmaja kohvik on muidugi kinni, nagu oligi arvata. Opereerime mõningase eduga kõigis Itaalia öömajades leiduvat kapslikohvimasinat, mille peamine omadus paistab olevat prügitootmine. Esimene kohv on külm, järgmine on soe, see-eest lahustuv. Peale kesise kohvi on küpsised moosiga ja kommisarnane toode. Süda läigib. Tsiteerdes keeleõppevideot: la colazione in Italia è dolce e veloce, sopratutto in Milano, sopratutto alla settimana.
Kiriku juurest vasakule. Pea terve päeva veedame asfaltteedel, kus liiklus on pea olematu. Mägede vahelt keerlevad üles aurusambad, ka hingeõhk aurab. Sumus seisavad liikumatult viinapuud, külad on tardunud küngastele. Aeg-ajalt lööb kaeblikult kirkikukell. Peagi hakkab tibutama. Tõmbame ülle hõbedased vihmakuued. Alla ja üles ja jälle alla. Nälkjad ja teod on tulnud teedele tšillima. Võibolla viinamäeteod.
Kella 11 ajal möödume osteriast. Mis on muidugi suletud. Avaneb tunni aja pärast. Tilkuvate laudade all jalutab kass. Tund aega pole tahtmist oodata, paari kilomeetri pärast on lootust pitsale.
Rinaldi on üks pikk küla. Tenniseväljakute juures on söögikoht. See on 650 meetrit rajalt kõrvale. Pitsat praegu siiski ei saa, saame hunniku tomatit, mozarellat, prosciuttot ja rasvataignast pikki saiu. Kohvi ka. Abiks ikka.
Tibutamine lõpeb, isegi päike paistab kusagil eemal. Veel üks tõus ja seal on meie maja. Nõlval, aias toolid, vaade orgu. Pea kohal kõrgub Diano d’Alba. Siin on puid ja puudes linde. Vaenukägu silub kõrgel oksal sulgi ja ajab läheduses maanduva kaelustuvi peale laka korraks püsti. Suur kamp kuldnokki sebib viinapuude all, musträstad hõiskavad, veel on kuulda aed-lepalindu, mustpea-põõsalindu ja punarinda. Kokku saab 15 liiki, kuigi musträhnis ma veidi kahtlen. Näha pole pea üldse surnud puid, mida rähn siin ikka teeks. Üldse, kui lamapuitu pole, kus neil lagundajad elavad? Õues lugemiseks on siiski veidi jahe, kuigi ega toas ka soojem pole. Aga saab ennast vähemalt teki sisse keerata. Kalle jätab ka vihmajope selga.
Õhtul longime üles külla, et mekkida veini ja juustu. Juurde tuuakse kuuma leiba ja oliive, nurgas lärmavad itaallased, taustal jorutab Bob Dylan. Õues lõhnavad robiiniad, sähvivad ringi pääsukesed ja piiritajad. Loojang on jälle veidi lilla ja vihma polegi õieti sadama hakanud.
Kõnnitud 15,5 km, lisaks 2 km külla ja tagasi.
Kiriku juurest vasakule. Pea terve päeva veedame asfaltteedel, kus liiklus on pea olematu. Mägede vahelt keerlevad üles aurusambad, ka hingeõhk aurab. Sumus seisavad liikumatult viinapuud, külad on tardunud küngastele. Aeg-ajalt lööb kaeblikult kirkikukell. Peagi hakkab tibutama. Tõmbame ülle hõbedased vihmakuued. Alla ja üles ja jälle alla. Nälkjad ja teod on tulnud teedele tšillima. Võibolla viinamäeteod.
Kella 11 ajal möödume osteriast. Mis on muidugi suletud. Avaneb tunni aja pärast. Tilkuvate laudade all jalutab kass. Tund aega pole tahtmist oodata, paari kilomeetri pärast on lootust pitsale.
Rinaldi on üks pikk küla. Tenniseväljakute juures on söögikoht. See on 650 meetrit rajalt kõrvale. Pitsat praegu siiski ei saa, saame hunniku tomatit, mozarellat, prosciuttot ja rasvataignast pikki saiu. Kohvi ka. Abiks ikka.
Tibutamine lõpeb, isegi päike paistab kusagil eemal. Veel üks tõus ja seal on meie maja. Nõlval, aias toolid, vaade orgu. Pea kohal kõrgub Diano d’Alba. Siin on puid ja puudes linde. Vaenukägu silub kõrgel oksal sulgi ja ajab läheduses maanduva kaelustuvi peale laka korraks püsti. Suur kamp kuldnokki sebib viinapuude all, musträstad hõiskavad, veel on kuulda aed-lepalindu, mustpea-põõsalindu ja punarinda. Kokku saab 15 liiki, kuigi musträhnis ma veidi kahtlen. Näha pole pea üldse surnud puid, mida rähn siin ikka teeks. Üldse, kui lamapuitu pole, kus neil lagundajad elavad? Õues lugemiseks on siiski veidi jahe, kuigi ega toas ka soojem pole. Aga saab ennast vähemalt teki sisse keerata. Kalle jätab ka vihmajope selga.
Õhtul longime üles külla, et mekkida veini ja juustu. Juurde tuuakse kuuma leiba ja oliive, nurgas lärmavad itaallased, taustal jorutab Bob Dylan. Õues lõhnavad robiiniad, sähvivad ringi pääsukesed ja piiritajad. Loojang on jälle veidi lilla ja vihma polegi õieti sadama hakanud.
Kõnnitud 15,5 km, lisaks 2 km külla ja tagasi.
Lisa kommentaar