eelpäev, Tallinn-Altja

„Mis maa see on – siin pole ühtki mäge, vaid metsad lõputud ja laukasood..." (Siiri Sisask)
Viimaks ometi Altjal – enda jaoks selleks korraks valitud raja enda jaoks valitud alguspunktis. Seda on saanud oodata peaaegu aasta otsa, alates sellest, kui RMK piirist piirini matkatee kära ja mürina ja suhteliselt ilmetu blogi saatel ametlikult lahti rulliti. Võrdluseks soovitan zombitripperite blogi ja nende kogutud linke. Huvitaval kombel läbib mitut eelmise aasta sügisesi retki kajastavat blogi episoodilise tegelasena tundmatu looma tekitatud ja tundmatute marjadega kaunistatud ekskrement.
Juba jalutatud seda rada marsruudil Oandu-Aegviidu. Maastikuluuret on tehtud veel Altja-Oandu trassil, Mägedes ja Kilingi-Nõmmel, Soomaal ja Kakerdaja rabas muidugi ka.
RMK koduleht kirjeldab eesootavat kahte nädalat nii: RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 370 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele. RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistuse ja suunavate viitadega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja -pärandist, kultuurist ning puhkamisest.

Kuigi raja ametlikuks alguspunktiks on Oandu, ei ole see mitte maismaapiir, mistõttu pikeneb retk matkatee mitteametliku lisa võrra ja algab siiski Merinõmme rannast Altjal. Lasta ennast autoga Altjasse viia oleks liiga lihtne. Asi peab lõpeks olema tehtav ka turistile. Minu mõningaseks üllatuseks on selgunud, et Tallinnast on Altjale täitsa võimalik bussiga sõita. Lausa mitu korda päevas. Õnneks sattusin enne bussisõitu tutvuma liinibusside käitumistavadega, seda saab teha siin. Lisaks on mõnedel inimestel ilmselt keelatud ennast pesta.
Rakverest Altjasse sõites näitavad pilved ennast igast värvist ja Altjasse jõudmise ajaks sajab ladinal. Ladin lõpeb hetkel kui sisenen läbimärjana Altja kõrtsi. Kohal on juba mõned välismaalased ja suure seljakotiga tulijat kiputakse inglise keeles kõnetama. Olen rolli hästi sisse elanud. Lindilt tuleb laul: veelkord, veelkord, endalt heita linna ahelad... Eksole.
Kiire ujumine hoolimata tibavast vihmast, mere ääres on üllatavalt soe. Kivil kõõludes avastan endast paari meetri kaugusel pardipere ja unustan ennast neid jälgima. Kuus poega soputavad end aeg-ajalt hoolega ja ajavad pisikesed tiivad õieli. Enamus aega on kõigil küll tagumikud upakil ja süüakse isukalt midagi põhjast.
Telgi panen pisut eemale rannale, naeratades hiljem kohmetult head ööd soovivatele mööduvatele välisturistidele. Saabub tugev tuul, tahab telgi maast rebida. Taevaserv lööb kuldselt helendama ja tuul kaob peagi taas kuhugi mujale.
Järgmine
1. päev, 30,16 km, Altja-Nõmmeveski

Lisa kommentaar

Email again: