Teel rongile on ette nähtud veel üks peatus
Äkäslompolos.
Sest väljakolimiseks ettenähtud aja ja rongile
minekuks ettenähtud aja vahele jääb õige mitu tundi. Kasutame seda söömiseks ja
Kalle ka vööni lumme vajumiseks.
Vaevama jääb mõte, et soomlased on ehitanud
matkaraja Evelyni ühest kohvikust teiseni.
Kolaris on jäetud ka pirakas tükk aega auto
rongi laadimise ja inimeste vagunitesse lubamise vahele. See aeg tuleb surnuks
lüüa ooteputkas. Akna taga sõidab rong edasi-tagasi, kord paljastades, kord
peites silmapiirini ulatuvad palgikoormad. Huvitav, mets võeti maha, aga
koormatesse jõudis ainult palk. Rong sõidab jälle tagasi, varjab koormad ja nihutab
mõtted ökoloogialt restoranvagunis ootavale mullijoogile.
Hommikul Helsingis pole lumest enam haisugi.
Sellest, kuhu veel eile andis vööni sisse vajuda.
Lisa kommentaar