Korraliku turistina stardin kohe hommikul objektile.
Päike paistab, linn on rahvast täis. Väisan
riigipanka. Zlott sai eelmisel aastal saja-aastaseks. 70% poolakatest ei toeta
eurole üleminekut. Zloti kurss on olnud stabiilne ja laenudega ilmselt keegi euro
küljes ei ripu. Üleminek ise oleks kallis. Milleks.
Kiustan kahte turismiinfopunkti, andmaks teada, et
turist ei taha ainult osta, süüa ja vaadata töö-teeb-vabaks-laagrit, vaid ka
näiteks matkata. Mõned matkakaardid on saadaval raamatupoes. Pikkade matkaradade
kohta ei tea infopunktid midagi. Veider, endal nii palju püstiseisvat metsa.
Järgmine objekt, Czartoryski muuseum, sisaldab rohkem
esemeid ja vähem pilte kui ma eeldasin. Leonardo da Vinci ”Daam hermeliiniga”
on eksponeeritud omaette toas nagu mõni pühapilt. Hermeliin on tegelikult kärp.
Giidi saatel võib teha tiiru 1364. aastal asutatud
Jagelloonide ülikoolis, õigemini selle kõige vanemas osas: raamatukogus,
loenguruumis ja varakambris. Moodustame tandemi kirgiisi neiuga. Ei saagi aru,
kumb on rohkem üllatunud, kas giid sellise rahvuste kombinatsiooni üle või Nurzat,
kohates Kopernikuse-aegses ülikoolis inimest, kes on ratsutanud Son kuli äärest
Issyk kuli äärde. Ülikoolimuuseumis on kõik päris, alates Kopernikuse
immatrikuleerimistunnistusest kuni Oscari kujuni. Pidulikeks üritusteks on
ruumid siiamaani kasutusel.
Jalutan Kazimierzi, juudi linnaossa
sööma. Siin on filmitud ”Schindleri nimekiri”. Midagi ei tule tuttav ette. Eks
filmi vaatamisest on muidugi aega ka mööda läinud.
Õhtul on Chopin. Sest Poola, see on ju Chopin. Ei?
Kommentaarid
Lisa kommentaar