Myslenice-Stary Sacz

Pakin end kokku, et puidu väärindamise õppereisiga edasi liikuda.
Tibutab, mäed tõusevad kõrgemaks. Kõige tagumine puudutab juba pilvi.
Alustan Chochołówist. See on ridaküla, kus on kilomeetrite kaupa alles vanu palkmaju, mida aktiivselt kasutatakse. Suur osa on läinud üle plekk- või kivikatusele, aga on ka veel näha sindlikatuseid. Neid tuleb väidetavalt iga aasta vahetada. On näha ka uut kolearhitektuuri, aga see ei domineeri.
Kohe küla järel vedelevad tee ääres palgid, pikemad ja jämedamad kui need, mida kodumaiste teede ääres vaatamiseks pakutakse. Metsa on siit kõvasti maha võetud. Vast ei lähe pelletiks, vaid majaehituseks või mööbliks. Osa majaehitust on paraku turistidele mõeldud putkakogumid. Puuriitade järgi otsustades nad ka kütavad siin kõvasti puudega. Teeservas reklaamitakse mugavuskaubana kaminapuid ning tossavad kastid aedades lubavad oletada lihasuitsutamist. Tasakaalu otsimise küsimus.
Poola talvepealinna Zakopane arhitektuur on teistmoodi, peenem, nikerdatud puitpitsiga. „Atma“ villas on Karol Szymanowski majamuuseum, keda poolakad peavad Chopini järel oma teiseks suureks heliloojaks. Kuulan ära ühe sonaadi ja mõtisklen, mis selles muusikas motiveeris karikaturiste heliloojat giljotineeritavana kujutama. Sellised karikatuurid on seinal. "Pod jedlami" villat võib üle aia pildistada. Vana kiriku uks on lukust lahti, võib-olla unustatud. Tibutab lund.
Ateistliku arhitektuuri jätkuks väisan mõisamaja Łopusznas, kus satun poolakeelsele ekskursioonile. Giid teeb lastele pantomiini, millest võib järeldada, et vanasti elasid inimesed igal pool üsna ühtemoodi.
Peaingel Miikaeli kirik Dębno Podhalańskies on UNESCO nimekirjas. Lukustamise osas on siin saavutatud kõrgem tase: lukus on ka aiaväravad ja kirikut tuleb vaadata eemalt tee pealt.
Püha Martini kirik Grywaldis on üks vanimaid siinkandis, ehitatud 1490. Lukus. Poola tehakse lukust lahti 20. juunil.
Tänasel päeval Poolas kirikuid külastada tundub kuidagi äraspidine. Need esindavad ideoloogiat, mis on suuresti toetanud naiste kujundamist teise sordi inimesteks. Ühe päeva vältel lilli saada kogu ajaloolise väärkohtlemise taustal tundub haletsusväärne vahetuskaup. Siin on ilmselt paslik meelde tuletada, et Poola võistleb abordireeglite tagurlikkuse osas Euroopas ainult Maltaga. Isegi Iirimaal on juba aru saadud, et täiskasvanud naisinimene võib teha ratsionaalseid valikuid ning on jabur eelistada filosoofilisi seisukohti päris inimeste elule, tervisele ja õigusele oma keha üle otsustada. Poolas teevad otsuseid valdavalt inimesed, kellel ei ole kunagi ohtu rasedaks jääda – ainult 28% parlamendiliikmetest on naised. Head naistepäeva! 
Uue öömajani kulgetakse karmide eravalduse siltidega teed pidi. Teeristis levib jumalateenistus moslemite eeskujul kõlarite kaudu üle ümbruskonna. Büroo-nimelises toas istub Stanislaw, kes oskab inglise keeles öelda „palun“ ja „hästi“, oli eelmise seimi liige, tegeleb tõuaretusega. Maksta palub sularahas. Kingib eelmise aasta valimistest üle jäänud nänni: šokolaadi ja mett. Seekord ta parlamenti ei pääsenud. Tema partei on peamiselt nähtuste vastu, mis seonduvad inimõigustega. Majutushoone seisab kirjade järgi püsti euroraha toel.
Eelmine
Myslenice lähistel
Järgmine
Stary Saczi lähistel

Kommentaarid

  • Külli  •  8. märts 2020
    Sindlikatust ei pea igal aastal vahetama, isegi igal teisel mitte. Kahekümnendal ehk. Aga kui toetust antakse selleks, eks siis võib ju ka igal aastal vahetada. Sindlimehed jääva ilma tööta. Ja parlamendiliikmetest ettevõtjatel kindlasti ei tasu hankida kaardiautomaati.
  • Anneli  •  9. märts 2020
    Ma ka mõtlesin keldrimaja katuse peale :)
    Aga makseterminal on muidugi saatanast!

Lisa kommentaar

Email again: