Hommik on karge. Päike paistab, ühtegi pilve ei paista.
Linnud huilgavad endiselt soo peal.
Rada Lampivaarale on Lapimaa kohta suhteliselt tasane. Kuused, kased ja männid seisavad ümberringi. Allpool punavad mustikalehed. Seeni on palju ja kuklasepesad hiigelsuured.
Lampivaaral on ametüstikaevandus, aga põlgame sealse ekskursiooni liiga kalliks ja piirdume kohviga. Maa peal on ilusam nagunii ja kive meil juba kodus on. Kasutame ära kogu interneti. Siin on taas inimesi. Aitame kärbsele tuule tiibadesse.
Seame sammud rattarada pidi lõigates soo peale. Soorada on osalt laudtee, osalt kitsas metsarada. Mõnede juurikatega. Paremal ja vasakul on enamasti mets. Parv linde lendab okstele, vaatab meid üle ja sädistab sügavamale metsa. Kui lõpuks soo tuleb, on seal vana ja vett täis heinaküün. Natuke maad edasi leiame Pyhänlatva laavu. Päikeseline vaade soole ja Ukko-Luosto tundurile. Tähistame seda matkatoidufirmalt kingiks saadud jäätisega. Saabuvad neli eestlast ja koer. Resideeruvad Luostos, eile ronisid mäe otsa.
Lõikame metsarajalt taas rattarajale. Selles suunas lubatakse kohvi. Paraku on kohviputka pool tundi tagasi kinni pandud. Selline poole kohaga kohviputka.
Teisel pool sõiduteed ronib mäkke Yliluostosse minev rada. Mäes on tuult, vaateid ja põhjapõtru. Rajas on kive. Seda osa rajast gepsus ei ole ja ka maastikul kaob see suusaliftini jõudes käest. Ilmuvad ametüstiaardeni suunavad sildid koos hoiatustega vargaid filmida ja materjal internetti üles riputada. Murrame korraks ka kaevandusse sisse, aga rada ikka sealt läbi ei lähe. Keset teed on rusikasuurune lilla kivi. Ilmselt lõks.
Natuke samblas askeldamist ja rada leidub taas. Veel kive väsinud taldade alla, vaateid üle metsade ja laskumist hämarusse, kus onn asub veidi kaugemal kui me ekslikult arvasime.
Onn igatahes on aus ja liivase põhjaga jõgi püüab kuldse sillerduse varjus Kalle botast minema viia.
25,5 km sai täna maha trambitud.
Rada Lampivaarale on Lapimaa kohta suhteliselt tasane. Kuused, kased ja männid seisavad ümberringi. Allpool punavad mustikalehed. Seeni on palju ja kuklasepesad hiigelsuured.
Lampivaaral on ametüstikaevandus, aga põlgame sealse ekskursiooni liiga kalliks ja piirdume kohviga. Maa peal on ilusam nagunii ja kive meil juba kodus on. Kasutame ära kogu interneti. Siin on taas inimesi. Aitame kärbsele tuule tiibadesse.
Seame sammud rattarada pidi lõigates soo peale. Soorada on osalt laudtee, osalt kitsas metsarada. Mõnede juurikatega. Paremal ja vasakul on enamasti mets. Parv linde lendab okstele, vaatab meid üle ja sädistab sügavamale metsa. Kui lõpuks soo tuleb, on seal vana ja vett täis heinaküün. Natuke maad edasi leiame Pyhänlatva laavu. Päikeseline vaade soole ja Ukko-Luosto tundurile. Tähistame seda matkatoidufirmalt kingiks saadud jäätisega. Saabuvad neli eestlast ja koer. Resideeruvad Luostos, eile ronisid mäe otsa.
Lõikame metsarajalt taas rattarajale. Selles suunas lubatakse kohvi. Paraku on kohviputka pool tundi tagasi kinni pandud. Selline poole kohaga kohviputka.
Teisel pool sõiduteed ronib mäkke Yliluostosse minev rada. Mäes on tuult, vaateid ja põhjapõtru. Rajas on kive. Seda osa rajast gepsus ei ole ja ka maastikul kaob see suusaliftini jõudes käest. Ilmuvad ametüstiaardeni suunavad sildid koos hoiatustega vargaid filmida ja materjal internetti üles riputada. Murrame korraks ka kaevandusse sisse, aga rada ikka sealt läbi ei lähe. Keset teed on rusikasuurune lilla kivi. Ilmselt lõks.
Natuke samblas askeldamist ja rada leidub taas. Veel kive väsinud taldade alla, vaateid üle metsade ja laskumist hämarusse, kus onn asub veidi kaugemal kui me ekslikult arvasime.
Onn igatahes on aus ja liivase põhjaga jõgi püüab kuldse sillerduse varjus Kalle botast minema viia.
25,5 km sai täna maha trambitud.
Lisa kommentaar