Sööme viimased kaasavõetud toidu varud, kraamime ja läheme infopunkti teisele hommikusöögile.
Plaanitud jalutuskäik Tunturiaapale jääb villide tõttu ära. See-eest tutvume põhjalikult interneti ja kohaliku kaubandusvõrguga. Vaatame ära kogu pakutava kraami ja hindame valdava enamuse sellest ebavajalikuks. Ostame kahepeale ühe jäätise.
Bussijuht juba tunneb meid ja pärib matka edukuse järele. Ka seekord oleme ainsad reisijad.
Bussijuht juba tunneb meid ja pärib matka edukuse järele. Ka seekord oleme ainsad reisijad.
Restoranvagunis võtame sama vana menüü ja vaatame kõrvuti istudes liikuvat pilti nagu mõni põline abielupaar. Mets tuleb paremalt ja läheb vasakule.
„Teatavas mõttes on mets palju suutlikum kui inimene. Suutes sõna otseses mõttes põrmust, õhust ja päikesevalgusest luua orgaanilist ainet. Suutes luua korrastatud struktuure, ökosüsteeme ja raamistust elurikkusele. Panustades meile sobivate tingimuste säilimisse ka siis, kui me ise metsa ei näpi.” (Tarmo Soomere)
Lisa kommentaar