Viimase matkapäeva hommik on karge ja sügisene.
Taevas on esialgu ühtlaselt hall.
Jätame selja taha metsad, kus ei ole kirvelöögid kajanud viimased 400 aastat ja mis sellest hoolimata püsti seisavad, kuigi puid on vahepeal pikali kukkunud. Siin on lamapuitu kogu lagundajate toiduahela jaoks.
Peatume Rykimäkuru laavu juures, mille kõrval olev kanjon ei ole ainsana siinsetest jääsulamisvee uuristatud, vaid kalju rebenemise tulemus. Rebend ära vaadatud, jalutame Kapusta päevaonnini. Õhk on niiske, värvid metsa alt sisse vehitud. Ainult sügav roheline ongi jäänud.
Kapustal näksimise peatus. Päike piilub ja värvid löövad taas särama. Kõrval kerkib tume pilv. Silm pilvel, edasi Huttulomale. Siit on saanud talvel mäest alla tuhiseda. Kõigist neist kividest polnud siis haisugi.
Huttulomalt kitsamat rada pidi Karhunjuomalampile. Karujoogilomp. Hakkab vastu tulema päevamatkajaid. Üks paar on jalgratastega. Veavad rattaid käekõrval. Ei saa aru, miks pidi rattad kaasa võtma või kus on siin lähim koht neid sihtotstarbeliselt kasutada. Rada koosneb 45 kraadi all asetatud ja üksteisega läbi põimunud juurikatest ja kividest. Vasakul ilmneb vaade ja paremal kaks põtra.
Joogilombi juures karu pole, on koeri ja inimesi. Tuntakse lausa huvi, kaugelt me tuleme. Me tunneme huvi eesootava kuuma duši, külma õlle ja valgete linade vastu. Või olid need kuumad linad, valge õlu ja külm dušš. Et need ei tuleks kätte liiga lihtsalt, ronime üle Kultakero. Rada läheb otse üles. Selja taha jääb tasandik, mida mööda päike meile lähemale hiilib ja jõuab üles ilusti meiega samal ajal. Ristatud kahvlitega kohas ei pakuta mõistagi midagi. Laskume teiselt poolt mööda suusarada alla. Vaade on hea, lumega on kehvasti.
Hotell osutub olema koroona tõttu suletud, mis on veider, sest meil on ju ometi broneering. Ja kas nad on kõik oma katkuhaiged sinna kinni pannud? Broneering osutub lähemal uurimisel olevat tehtuks septembrisse, täpselt kuu aja pärast. Lokaliseerime lähima majutuse, broneerime, saame võtmekoodi, ületame suusaraja, siseneme. Linu ja rätikuid pole. Läheme üle suusaraja söögimajja, tellime linad. Linad tellime sõnumite ja telefonikõnega. Söögimajast tellime pyhänmüristust ja poronkäristust.
Tagasi koju tuleb villis varvastega noormatkajat talutada nagu keskmist soome pereisa pärast söögimajas käimist. Linu pole tulnud. Paneme sauna sisse. Radikad lülituvad välja. Lülitame radikad sisse. Saun lülitub välja. Linu ja rätikuid ikka pole. Liiga palju kommunaalprobleeme.
Korduvaid suusarajaületusi arvestamata on täna käidud 24,4 km.
Peatume Rykimäkuru laavu juures, mille kõrval olev kanjon ei ole ainsana siinsetest jääsulamisvee uuristatud, vaid kalju rebenemise tulemus. Rebend ära vaadatud, jalutame Kapusta päevaonnini. Õhk on niiske, värvid metsa alt sisse vehitud. Ainult sügav roheline ongi jäänud.
Kapustal näksimise peatus. Päike piilub ja värvid löövad taas särama. Kõrval kerkib tume pilv. Silm pilvel, edasi Huttulomale. Siit on saanud talvel mäest alla tuhiseda. Kõigist neist kividest polnud siis haisugi.
Huttulomalt kitsamat rada pidi Karhunjuomalampile. Karujoogilomp. Hakkab vastu tulema päevamatkajaid. Üks paar on jalgratastega. Veavad rattaid käekõrval. Ei saa aru, miks pidi rattad kaasa võtma või kus on siin lähim koht neid sihtotstarbeliselt kasutada. Rada koosneb 45 kraadi all asetatud ja üksteisega läbi põimunud juurikatest ja kividest. Vasakul ilmneb vaade ja paremal kaks põtra.
Joogilombi juures karu pole, on koeri ja inimesi. Tuntakse lausa huvi, kaugelt me tuleme. Me tunneme huvi eesootava kuuma duši, külma õlle ja valgete linade vastu. Või olid need kuumad linad, valge õlu ja külm dušš. Et need ei tuleks kätte liiga lihtsalt, ronime üle Kultakero. Rada läheb otse üles. Selja taha jääb tasandik, mida mööda päike meile lähemale hiilib ja jõuab üles ilusti meiega samal ajal. Ristatud kahvlitega kohas ei pakuta mõistagi midagi. Laskume teiselt poolt mööda suusarada alla. Vaade on hea, lumega on kehvasti.
Hotell osutub olema koroona tõttu suletud, mis on veider, sest meil on ju ometi broneering. Ja kas nad on kõik oma katkuhaiged sinna kinni pannud? Broneering osutub lähemal uurimisel olevat tehtuks septembrisse, täpselt kuu aja pärast. Lokaliseerime lähima majutuse, broneerime, saame võtmekoodi, ületame suusaraja, siseneme. Linu ja rätikuid pole. Läheme üle suusaraja söögimajja, tellime linad. Linad tellime sõnumite ja telefonikõnega. Söögimajast tellime pyhänmüristust ja poronkäristust.
Tagasi koju tuleb villis varvastega noormatkajat talutada nagu keskmist soome pereisa pärast söögimajas käimist. Linu pole tulnud. Paneme sauna sisse. Radikad lülituvad välja. Lülitame radikad sisse. Saun lülitub välja. Linu ja rätikuid ikka pole. Liiga palju kommunaalprobleeme.
Korduvaid suusarajaületusi arvestamata on täna käidud 24,4 km.
Kommentaarid
Lisa kommentaar