7. matkapäev

Telgis on millegipärast eriti pikad ja sündmusterohked unenäod.
Hommikul on hallid pilved väga madalal. Kulgeme hõredas vihmas mööda monotoonset orgu, oru lõpus on tee ja elektripostid.
Lõunapausiks ehitavad giidid oma telgi välimisest poolest onni.
Veel tükk aega vesist ronimist, kuniks jõuame mäeharjale, kus avaneb hallist ilmast hoolimata suurepärane vaade all vonklevale jõele. Laskume mööda seina alla ja kulgeme pikalt pahiseva jõe kaldal. Paremal on laik sinist taevast ja vasakul hobuse kõrval minu hägune vari.
Telgi ülespaneku ajaks tuleb päike korraks välja, aga taamal on taevas juba nagu pajapõhi. Püramiidikujulised rohelised mäed on osaliselt pakitud valgetesse pilvedesse. Vaated on senistest telkimiskohtadest parimad, aga kohvipausi ajal tõmbavad telgiuksest paistvad kaugemad mäed järjest uttu.
Telgi ukse ees olevast august pistab pea välja hiir ja vaatab meid ehmunult, kuniks ma teda saiaga viskan.
Kügeleme raamatut lugedes telgis kuni kutseni õhtusöögile. Tagantpoolt on taevas läinud pisut heledamaks, söögi ajal tuleb päike korraks välja, enne kui mäe taha vajub. Pilved on altpoolt algul roosad, siis kollakasrohelised. Pilved on tõusnud ka kõrgemale ja need mäed, mis enne olid otsapidi pilvedes, on nüüd ülevalt poolt härmas. Ja üldse tuleb välja, et oleme igast küljest ümbritsetud lumiste mäetippudega. Brr. Aga ilus.
Khanati naine ootab neljandat last, kes peaks sündima 10. septembri paiku ja olema tüdruk. Üks tütar ja kaks poega on juba olemas ja neljast lapsest Khanati arvates piisab.
Kuban käib kusagil läheduses asuvas jurtas ilusat tüdrukut vaatamas.
kommentaarid travelpod'ist:
Mõned tähelepanekud: ilmselt olete hakanud kumõssi tarbima - kas tuleks Elektrat lüpsma õppida, aga selle te ju saite seal selgeks?
- kadestan võimaluse pärast segamatult lugeda Shakespeare elulugu ilma TV ja tellefonita

- üldse ei ole kirjeldatud hobuste hingeelu ja sadulaga kokkupuutepaikade seisukorda, ma arvasin. et see muudab vähemalt esimesteks päevadeks inimese liikumisvõimetuks?
- ma ei tea, kas koerad Grete ära tunnevad, aga mulle paistab, et nende mällu on jäänud mälestus diivanitel magamisest, mis mind nähesmõningal määral elustub, aga nad on ka ilma selleta väga happy'd. Mida muud võiski ette kujutada? Hetkel püüab Remi lakkamatu ilge klähvimisega Veolia prügiautot minema peletada, kes hirmsa kolinaga suurt tükki meile kuuluvast varandusest kaasa püüab viia. Kylliki, on Sep 1, 2010 at 08:47AM

Kuna olete online, siis musi ja kalli mõlemile! ma lähen nüüd lammaste tarastamisega tegelema - ostan kogu Eestis leiduva lambavõrgu kokku. Loodan. et omandate ka sellealast know how'd? Või tooge kaasa mõni lambakarjus!!!!! lamburneitsi Allanile? Kylliki, on Sep 1, 2010 at 08:51AM

Lamburneitsisid siin ei ole - me tostatasimegi uhel ohtusoogil teema, miks siin tudrukud voi naised ei ratsuta. Ratsutavat naist onnestus naha ainult postkaardil :) Kallistused vastu! Ja ratsutamine oli minu kogemuse pohjal vaga monus - teisiti ei saakski olla, kui sadul on kaetud kahe paksu lambanahaga. Ainult pikk istumine vasitas tasandikupaevadel ara, kui touse ja laskumisi ei olnud - traavi ja galoppi ju sadulataskutega ei tehta, seega sain teada, et pikalt sammu teha on tosine fuusiline pingutus :) Grete, on Sep 1, 2010 at 09:00AM

Muide - sel paeval tulime ule ka mottelisest sillast - ule selle suuremat sorti joe, mida Anneli kirjeldas, laks sild, mis oli vihmast libe, samas aga monevorra lagunenud :) Isegi Khanati olematu ohutaju elustus ja me tulime ule silla, hobused kaekorval, voides labi lagunenud plankude ilusat lasuursinist karestikku imetella :) Selleks hetkeks laks kull meelest ara, et kulm ja marg on :) Grete, on Sep 1, 2010 at 09:03AM

oooehhhh!!!!!! Kylliki, on Sep 1, 2010 at 03:46PM
Eelmine
6. matkapäev
Järgmine
8. matkapäev

Lisa kommentaar

Email again: