kokkuvõte

Kokku sõidetud rattaga 2856,29 km, 45 päeva.
Kõige pikem päev oli 106 km Saaremaalt Suure-Rootsist Muhumaale Rootsiverre, kõige lühem päev 8 km, sahmimine Kuressaares. Sõidupäevi 41, seisupäevi 4. Keskmiselt tegi see 69,67 km päevaseks läbisõiduks, mis tuligi välja umbes-täpselt nii nagu plaanis oli.

Öid telgis oli 22, neist selleks ettenägemata kohtades 5. Sõprade-sugulaste juures ööbimisi kogunes 14 ja tasuliste öömajade öid 8. Mulle usaldati väga mitmeid võtmeid.

Rattal vahetatud kaks korda tagumist kummi, kadunud pakiraami kruvi asemele pandud uus, vahetatud käepidemete pehmendused, tagatuli ja kompuuter, parandatud pakiraamikoti kinnitust, kaotatud esituli, ühe korra leotatud ketti bensiinis, timmitud käike.
Üks kukkumine koos rattaga, kaks korda kukkus ratas iseseisvalt. Üks kraavisõit (jalgratas kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja). Kolm korda saadud pihta autoratta alt lendava kiviga ja ühe korra käbiga.

Eestimaa on jätkuvalt väga ilus. Alustasin öökülmade, ülaste ja eri toonides rohelise metsa aegu, lõpetasin karikakarde ja sooja mereveega. Palju nimesid kaardil sai ühtäkki näo ja emotsiooni. Kohati käigupealt sündinud marsruut viis mind kohtadesse, mille olemasolust mul muidu aimugi poleks, näiteks leidsin Saaremaal võsast allika, imestasin aiamaade üle Narva lähistel kõrgepingeliinide all, sõin Rohuneeme kiigel pähkleid ja sõitsin Värska lähedal läbi Jaan Tätte moodi mehe hoovist. Viis ka külla toredatele inimestele, kelle juurde oleks muidu sattunud teistmoodi või poleks üldse sattunud. Tõi plaanide nimekirja kohti, kuhu minna pikemalt tagasi nagu Panga pank, Sookuninga looduskaitseala ja Vormsi saar.

Inimesed elavad Eesti servades nii nagu igal pool mujal. Mõned on eluga rahul, mõned ei ole. Mõned teevad tööd, mõned ei tee. Mõni värvib maja või ehitab uue, mõni laseb elamisel laguneda. Mõni teeb peenraid, istutab lilli ja niidab muru, mõni laseb aial looduslikku rohelusse uppuda. Puid langetatakse massiliselt igal pool. Külad on enamasti elus ja pealinna-kesksus on Tallinna inimeste müüt. Väikeste kohtade elanike igapäevaste huvide ja tähelepanu kese on mujal, lihtsalt mõnede oluliste otsuste tegemisel ei võeta ei neid ega nende muresid arvesse. Euro- ja muude nõudmiste liigagar järgimine ahistab kohalikku väike-ettevõtlust. Veider oli, et Läti piiri ääres tundusid külad rohkem tupikud ja hääbumas kui Vene piiri ääres.

Kaasliiklejad olid umbes pooleks hoolivad ja hoolimatud. Jäi silma, et suurte veoautode juhid valdavalt saavad aru, et nende sõiduk on jalgratturi jaoks hirmutav ja ohtlik, bussijuhid reeglina ei saa. Kruusateedel kihutamise komme on napakas. Tundub, et autojuhid ei tea jalgratturi käemärke. 
Kaasratturite hulgas oli ainult üks eestlasest rattamatkaja, ülejäänud kohatud rattamatkajad olid välismaalased, peamiselt sakslased.
Kergliiklusteede ehitajatel peaks olema kohustus neid teid mööda ise rattaga sõita. Võib-olla väheneks nii hüpekad (miks see äärekivi üldse peab seal olema?) kui ka kohad, kus rattarada eelhoiatuseta haihtub, ilma et sellega kaasneks mingi liikluskorralduslik juhis, mida edasi teha. Seni, kuni liiklust korraldavad inimesed, kes nagu ääremaa kõige suurema linna juht arvavad, et autosõitu ei tohi ebamugavaks teha, on muidugi kõige mugavam autoga sõita.

Aitäh (ilmumise järjekorras) Kallele, Arnele, Kailile ja Juhanile, RMK-le, Martinile, Merikesele ja Olavile, Eesti piirivalvele, Tammispää telkimisalale, Rubenile, Valentinale, Katrile, Ivele ja Kaljule, Kairile ja Andrusele, Gerdale, Urmasele, Katile-Matile ja Annele.
Eelmine
Tallinn-Jõelähtme

Kommentaarid

  • Pärle  •  20. juuni 2019
    Vägev! Niitubli!
  • Olavi  •  20. juuni 2019
    Tubli tegu. Jälgisin kogu matka ja paljugi tuttavat tuli ette. Mul sai 10a. tagasi alustatud ümber Eesti sõitu. Ikka jupi kaupa. Praegu on Lillist ida suunas kolmikpunktini , sealt Narva-Jõesuust Tallinnani. See aasta tuleb Loode-Eesti kuni Virtsuni.
  • Lauri  •  3. juuli 2019
    Äge, Anneli! Suurepärane eluvalik! Kuigi minu elu tegi see keerulisemaks, aga ma elan üle ;)

Lisa kommentaar

Email again: